Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärne on nende piltide loomutruudus. Ka keerulisi liigutusi on kiviaja meister osanud hästi tabada
asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Atacama kõrb on 20 miljonit aastat vana. Atacama on üks kuivemaid ja elutumaid kõrbesid planeedil. Ajalugu Vanimad arheoloogilised mälestusmärgid näitavad, et muistsed inimesed elasid seal 10-13 tuhat aastat tagasi jääaja lõpp ja esimeste inimeste ilmumine Ameerikas. Arica linna läheduses leiti muumia, mis säilis liivas aastas 8000eKr, mida peetakse vanimaks näiteks mumifitseerumiseks Maailmas ja tõendite olemasolust iidsest kultuurist ChinChoro. III sajandil pKr impeerium Tivinaku andis tugeva tõuke arengule Põhja-Tsiilis, terasetööstusele, kehtestades uusi põllumajandustoodete tehnoloogia saavutusi. Iseseisvus nendes linnades lõppes 1470. aastal, inkade vallutamisega. Vanim linn, San Pedro de Atacama, mis oli veel olemas esimesel sajandil pKr, sai inkade kesklinnaks.
Euroopasse. Viimane jääaeg. Jääaja mõju Eesti geograafiale ja ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine. Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes. Eesti pind lihviti siledaks, oli surve all ja seetõttu kerkib tänapäevani. Jääaja kadudes oli Eesti mandriala praegusest väiksem. Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr. 8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m. 6. Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7
8. Maagia alaliigid on: analoogimaagia ,,võrdne kutsub esile võrdse" , kontagoosne maagia ja profülaktiline maagia. 9. Kvaasimüüt on müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagoogilised. 10. Müütide kronoloogia Karen Armstrongi järgi on: 1. Paleolootikum (vanem kiviaeg) küttide mütoloogia (ca 200 000- 8000eKr) 2. Neoliitikum (noorem kiviaeg) põllumeeste mütoloogia (ca 8000 4000 eKr). 3. Varajased tsivilisatsioonid (ca 4000 800 eKr). 4. Telgajastu (ca 800-200 eKr). 5. Telgajastu järgne periood (ca 200 eKr 1500 pKr) ja 6. Suur läänemaine muutumine (ca 1500-2000 pKr) 11. Mütoloogiline bestiarius midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest. 12. Mütoloogilise bestariuse liigid on zoomorfsed olendid, antrozoomorfsed olendid ja
esemete varal, mida see isik on puudutanud või omanud. 3. Profülaktiline maagia-mille eesmärgiks on ebasobivat sündmust või nähtust ära hoida. 9. Mida tähendab kvaasimüüt? Müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagooglised. 10. Klassifitseerige müüdid Karen Armstrongi järgi. 1.Paleoliitnikum: küttide mütoloogia (~20 000 8000ekr) 2. Neoliitikum: põllumeeste mütoloogia (~8000-4000 ekr) 3. Varajased tsivilisatsioonid (~4000 800 ekr) 4. Telgajastu (~800 200 ekr) 5. Telgajastujärgne periood (~ 200 ekr 1500 pkr) 6. Suur läänemaine muutimine (~1500 2000 pkr) 11. Mida tähendab "mütoloogiline bestiarius?" midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest 12. Millised on mütoloogilise bestiariuse kolm põhilist klassi? 1
annaabi.ee 
