Telelavastus E. Vilde "Vigased pruudid" lavastaja Toomas Kirss retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik ...
Kolm venda pidasid nõu,kes saab kuningaks,aga üksmeelt ei leitud,siis otsustati järgmisel päeval liisku heita.Õhtul kõndis noorim poeg isa hauale,et isa tõuseks haualt,kuid isa seletas,et ei saa,isegi mitte siis,kui see ta suurim soov oleks.Kalevipoeg muutus kurvaks ning isa lubas talle,et hoiab neid alati. 4 Kokkuvõte Uurisin,mis juhtus 7ndas loos.Sain teada,et Kalevipoeg oli tapnud Soomesepa poja,ta sai teada,mis emaga oli juhtunud ning et ta oli kohtunud oma vendadega. Minu arvates oli see päris huvitav lugu.Sai mõeldud palju.Kuigi seda oli suhteliselt raske lugeda,siiski oli see huvitav.Ei kahetse,et võtsin just selle loo. 5 Kasutatud kirjandus Fr.R
Kromosoom mutatsioonid - Väikesed deletsioonid kromosoomi õlgades Wilsoni sündroom - 7. kromosoomi pikas õlas deletsioon kus teada 26 geeni olemasolu - 3 aastase lapse tase Angelmani sündroom – mutatsioon tekb munarakus Prader Willi sündroom – mutatsioon tekib spermis 39.Spetsiifilised arenguhäired Lugemisraskused - 10% lastest - Keskkonna mõju vaid 20% - WTL aheldus - Geen DCDC2 Kõneraskused - Inimese 7ndas kromosoomis - FoxP2 geen – määrab valgu mis mõjub Kirjutamisraskused - Lingvistiline osa ja motoorne osa - Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed - Päritavus 47% - Ülegenoomne analüüs – põhigeeni pole leitud Õppimisvõime - Päritavus u 50-60% - Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis, joonistamis ja muusikavõimetega Dementsus - Alzheimer - MID - Ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne
Homodimeersed tsinksõrmed seovad DNA pööratud kordusega elemente (inverted repeats). · Leutsiin-lukud (lZip). DNAd-siduvate domäänide hulgas on suur hulk struktuure, milledes iga seitsmes aminohappejääk on Leu. Need valgud seovad DNAd kui dimeerid ning Leu-de mutageneesi katsed on näidanud, et viimased on vajalikud just dimerisatsiooniks. Siit ka nimetus Leu-lukud. Tänaseks on leitud ka transkriptsiooni faktoreid, kus 7ndas positsioonis on teised AAd. Nüüdseks kasutatakse nimetust aluselised-lukud (basic-zipper). Paljud aluselisedlukud moodustavad heterodimeere. · Aluselised heeliks-ling-heeliks (bHLH) domäänid. Need struktuurid on väga sarnased aluselise-luku struktuuriga, erinevuseks on nende mittehelikaalne ling, mis eraldab kummagi monomeeri kahte - heeliksit
RNA sünteesitakse rakutuumas, tsütoplasmas või tuumakeses. Vaja läheb neid enamasti tsütoplasmas, aga selleks peavad nad jõudma tuumast tsütoplasmasse. See protsess on kontrollitud ja reguleeritud. Tuum ei taha lasta läbi tugevasti laetud suuri molekule nagu RNA. Tuumapoorid lasevad läbi väga väikeseid molekule, RNA ei pääse 67 läbi. Sünteesi käigus RNA märgitakse ära – mRNA 5’ otsa sünteesitakse m7G cap (7ndas positsioonis metüleeritud G cap ja 3’ otsa sünteesitakse PolyA saba). Need signaalid on mRNA äramärkivaks signaaliks. Teatud märgistatud RNA tuleb suunata tsütoplasmasse. RNA sünteesi käigus seonduvad RNA polümeraas II-ga sellised valgud, mis kuuluvad eksportiinide hulka. RNA domääniga seostuvad valgud, mis kuuluvad eksportiini hulka. Eksportiine on palju erinevaid. mRNA moodustab eksportiinidega kompleksi, mis seostub tuumapoorile. ATPaasist sõltuvalt läheb
annaabi.ee 
