maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.. Templil oli 127 sammast . Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelate vägitegusid 4 Kasutatud kirjandus : http://www.scribd.com/doc/2452216/ajalugu-7-maailmaimet http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg&imgrefurl=http://web.zone.ee/7maailmaimet/kol mas.html&usg=__gMuntLWZXYlw8CLcYrRcVKzAxI0=&h=428&w=609&sz=29&hl=et&start=2& um=1&tbnid=5ZFsVwux8ghxfM:&tbnh=96&tbnw=136&prev=/images%3Fq%3Djumalanna %2Bartemise%2Btempel%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/artemise_tempel.htm http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/VanaKreekaJumalad.index.htm 5
· Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? p=7605&sid=fa2866e2544c0c0b3db63d46736325f2 · http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg · http://www.sugarbane.com/wildlife/artemis.jpg Aitäh, et vaatasite!
Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 meetri kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid, sealhulgas triumfivankri 3,8 meetrise läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis. Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581 aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/) Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas Herostratose hullumeelne templi põlema
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama si...
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidon...
10) 2. Kunstiajalugu http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs %252Freferaadid2005%252Fkunstiajalugu_triin.htm (16.01.10) 3. http://www.mlahanas.de/Greeks/Arts/VenusMilo.jpg (16.01.10) 4. http://en.album.ee/node/19575255/50169263 (16.01.10) 5. http://www.chass.utoronto.ca/~prchrdsn/pergamon.htm (17.01.10) 6. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur/yld/index.html (17.01.10) 7.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/pildileht/pilt3.html (17.01.10) 1 LISAD Lisa 1. Lisa 2. Lakoon. u. 150 e. m. a. Lisa 3. Milose Venus 2. saj. e.K.r. Zeusi altar Pergamonis.
annaabi.ee 
