ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT
kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses. Kandsid jämedat pruunikat või halli kuube, mis oli vöötatud koreda nööriga. Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused ( 7korda päevas palvetamist ja pslamide laulmist). Oluline roll ka raamatute ümberkirjutamisel. Ümberkirjutusi tegid mungad spets ruumis skriptooriumis.( 1 raamat = 1 aasta sageli). Ordureeglitest olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis dormitooriumis. Söödi refektooriumis. Kloostreid võib nimetada ka eeskujulikeks põllumajanduslikeks suur ettevõteteks. REKONKISTA mõiste lähtub hispaaniakeelsest sõnast reconquista(tagasivallutus) ja tähistab ajaloos Pürenee ps
Tabad Euroopat samamoodi nagu Aasiat ja Aafrikat. Euroopas aga oli veendunud oma ülemuslikkuses, kuid olid koolera vastu sama haavatavad. Mida suurem urbaniseerumine seda paremini koolera levis. Suremuse languse globaalsed tegurid: sõjaohvrite vähenemine, näljahädade lõpp (Inglismaal, Kesk-Euroopas 1816-1817, 1840ndad, Venemaal 1891-1892). 19.saj oli palju sõjaohvrite vaesem, kui eelnev sajand ja seda just suhtarvu poolest. Neid oli Euroopas 7korda vähem, kui 18.sajandil. Vabanemine näljahädadest oli revolutsioonilise murranguga. Kuni 19.saj oli akraalühiskonnale näljahäda esmane mure. Inglismaa(17.saj II poolel) saavutas esimesena immuunsuse näljahädale luues vaestele sotsiaalabi andmise; toimus põllumajandus revolutsioon, tootlikus kasvas. Muu Euroopa(Lääs) vabanes 1840ndatel näljahädast. Soomes oli veel 1860ndatel, Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine,
Eri osade kontraktsioonid toimuvad rangelt kindlas järjekorras: *kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest vatsakestesse, mis on lõõgastunud; *algab vatsakeste üheaegne kontraktsiooniga; *peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine. kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70ml verd. Parema vatsakese töö on 6-7korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism südame võime rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ;
annaabi.ee 
