MATEMAATIKA HULKTAHUKAD SISUKORD http://et.wikipedia.org/wiki/Oktaeeder http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?johannes_kepleri_elu_ja_toeoe.htm http://www.art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/sakraal/poleedr1.htm http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ehataht.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Korrap%C3%A4rane_tetraeeder http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/7kooslus/images/kuup.gif 2 http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=13340 HULKTAHUKAS Hulktahukaks ehk polüdeedriks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Tahudhulktahku piiravad hulknurgad Servadhulknurkade küljed Diagonaallõik, mis ühendab kahte erineval tahul 3 paiknevat hulktahuka tippu Kumer hulktahukaskui
Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Nt. Auto asemel sõita hoopis jalgrattaga või käia jala. See vähendaks mingil määral kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi õhkupaiskamist. See aga tähendaks, et kasvuhoonegaase, mis tekitaks kasvuhooneefekti oleks vähem ja probleem muutuks väiksemaks. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/osoon.htm http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhoonee http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.htm http://www.envir.ee/1147506 http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhooneg
Saidfarm. ASi Saidafarm juht Juhan Särgava ise on Nissi vallas Harjumaal tõusnud 1000 ha haritava maaga, 500 looma ja 40 töötajaga Ida- Euroopa suurimaks mahetootjaks. Tema tootmissuunaks on mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus ja piima töötlemine. Aastakäive on umbes 6 mln krooni. Kasutatud allikad http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVI http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-32 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/ma http://www.slideshare.net/klaaseny/mahepllundus http://www.saidafarm.ee/mahetootjateeestvedaja.ht
aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem. Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused. Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki. Neist jääb 1 aasta pärast alles umbes 10 maimu ja 5 aasta möödudes on elus ainult 1 kala. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm TOITUMINE Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2..
lõppjärk,mille käigus taimed omastavad talvekindluse. Taimed lähevad üle puhkeolekusse. Lõpeb kõige sagedamini novembri II poolel ja kestab 6 nädalat. Talv- temperatuuride langus alla 0º C, maapind külmub, tekib lumikate. Kestab 120-140 päeva,olles seega kakõige pikem looduse kalendri aastaaeg. 6 KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=30 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/sygis.htm http://www.cs.tlu.ee/ots/ATV/tund5/Aastaajad2.pdf Füüsika õpika, 9. klass lk 98 - 100 7 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................2 Astronoomilised aastaajad..........................................................3 Fenoloogilised aastaajad.............................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................
Mullas elab ka väga suur hulk erinevaid elusolendeid. Talvel aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis "asi" elus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Korolin "Loodusõpetuse õpik 5. klassile" lk. 81-84, 89-91 2) Loodusõpetuse vihik 3) Tallinna kirjastus Valgus "ENE" köide nr. 2 lk. 196 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.htm 5) http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.htm 6) http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/ (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf 8) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html 9) http://216.239.59.104/search? q=cache:OrXfTEBc4ZcJ:www.piritamg.tln.edu.ee/doc/materjale/ MULD.ppt+MULLALOOMAD&hl=et&ct=clnk&cd=6&gl=ee 10) http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.miksike
annaabi.ee 
