asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud). Tähis E, ühik 1J. Liigid: 1)kineetiline energia, omavad kõik liikuvad kehad 2)potentsiaalne energia, seda omavad ülestõstetud kehad, deformeerunud kehad (kokku surutud õhk, pingule tõmmatud vedru) ja kõik teised kehad, mis võivad teha tööd mingi muu vastasmõju tõttu.
jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest. Serpentiin ja kruvi on kaldpinna erijuhtumid. Lihtmehhanismideks on: kang, plokk, pöör, kaldpind, kruvi, hüdrauline mehhanism.Võimsuseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem:N=A/t. Ühik: vatt (1W). Võimsus on 1W, kui töö 1J tehakse 1 sekundi jooksul. Töö ühik on ka xkWh=x*1000*3600, sest N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö suhet nimetatakse kasuteguriks. η =A:A*100% Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, enamjaolt protsentides väljendatult. Energia iseloomustab mistahes loodusnähust. Energia muundumist mõõdetakse töö abil. Energia jaguneb: mehaaniline, keemilise sideme, valgus, elektri, soojus ja siseenergia. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. NB!!! keha kaalub N, mass on kg. ruudul on alati näiline kujutis. Kaugemal kui 2F on
liikumishulgaks Impulsi väljendatakse massi ja kiiruse korrutisega ning tähistatakse tähega p mõõtühikuks 1 kgm/s impulss on vektoriaalne suurus p=mv Mehaaniline töö ja võimsus Mehaanilist tööd tehakse siis kui rakendatakse jõud ja selle mõjul keha liigub Töö ei olene ajast küll aga võimsuselt Võimsuseks nimetatakse suurust mis näitab ajaühikus tehtud tööd A N t Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud tähis hj 1hj = 735W Leia töö mida teeb poiss kes veab kelgu massiga 50 kg 100 m kaugusele kui nurk jõu ja nihke suuna vahel on 30° Antud m=50 kg s= 100m α= 30° A=f*s*cosα F=mg F=50*9,8=490N 3 A 490 *100 * cos 30° 490 *100 * 24500 * 3 J 2 Kraana tõstab plokki massiga 2t 10 m kõrgusele ajaga 20 s kui suurt võimsus arendab kraana ploki tõstmisel m= 2t = 200kg s= 10 m t= 20 s F=2000*9,8=19600 N
(jõud) on võrdne vastumõjuga (vastujõuga). Mehaaniliseks tööks nimetatakse suurust, mis võrdub kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega (A=Fs; kus A on töö (J); F on jõud (N) ja s on läbitud teepikkus (m)). Võimsuseks nimetakse ajaühikus tehtud töö hulka: (N=A/t; kus N on võimsus (W); A on tehtud töö (A) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s). Võimsuse ühik on vatt (W); kasutatakse ka hobujõudu (1HJ=735W). Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes teha võib. Potentsiaalne energia võrdub tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Kineetiline energia võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v. Tähtis on, et juurdetoodavad muutujad ei oleks mingite seoste kaudu olemasolevatest tuletatavad,.
annaabi.ee 
