d on algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus. U 1V = 1J / 1C Pinge U = Ed Ülesanne 1 Kui suur laeng läheb juhtmelõigu ühest otsast teise, kui pinge on 12 V ja energiat kulub 60 J? Ülesanne 2 Laengu 2C juhtme ühest otsast teise viimiseks vajalik töö oli 5 J. Kui suur oli pinge? Ülesanne 3 Leia elektrivälja tugevus kahe paralleelse plaadi vahel, kui pinge on 6kV ja plaatidevaheline kaugus 3mm. Ülesanne 4 Homogeense elektrivälja tugevus on 24 10 3 V/m. Kui suur on pinge seda tekitavate elektroodide vahel? Elektroodide kaugus teineteisest on 8cm. Ülesanne 5 Mootori süüteküünla elektroodide vahel tekib säde väljatugevusel 3000 kV/m. Süütepool annab pingeimpulsi 20 kV. Kui suur võib olla elektroodide vaheline kaugus? 8. Juht elektriväljas. Juht on aine, milles laengukandjate arv ja aatomite üldarv on samas suurusjärgus.
Pinge reguleerimise võimalused - Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad - Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras Trafode nimi- ja nimitalitluspinged 6-6.3±2·2.5%/o.410kV 10-10.5 ±2·2.5%/0.410kV 15-15.75 ±2·2.5%/0.410kV 20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV Trafod kahe ülempingemähisega - Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV - Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised - Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust - Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus Kuivtrafo kasutus - Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad - Kasutatakse tuleohtlikes kohtades - Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid Trafode lülitusgrupid
Kondensaatoritest koosnevad kondensaatorpatareid ja nende juurde kuuluvad kommutatsiooni- ja kaitseaparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mõõte- ja signalisatsiooniseadmed moodustavad kokku kompleksse kondensaatorseadme. Sõltuvalt võimsusest võidakse need valmistada ühe või mitme kapina, mis nähakse ette töötamiseks elektriruumides, tsehhides või vabalt juurdepääsetavates oludes. Sünkroonmootorid on kas 380V või 6kV. Sünkroonkompensaatorid ja türistorkompensaatoreid nimivõimsusega üle 10MW kasutatakse tööstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvõimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti. Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvõimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvõimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3
lahendumisel. Elektriseadmete liigpingetaluvusklassid Elektriseadmed jaotatakse liigpingeklassidesse (kategooriatesse) sõltuvalt nendelt nõutavast impulssliigpinge taluvusest. I kategooria liigpingetundlikud seadmed, näiteks mikroelektroonika 1,5kV. II kategooria kohtkindlasse võrku ühendatud tarvitid, näiteks kodumasinad ja käsitööriistad 2,5kV III kategooria kohtkindlad tööstustarvitid, tarbija võrk - 4kV. IV kategooria liitumispunkti seadmed, ka arvestid 6kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad pingel 400/230V Ajutine liigpinge Madalpingevõrgus võib ajutine liigpinge tekkida võrku toitva trafo kõrgepingepoolel tekkival maaühendusel, TN-võrgu neutraal- või kaitsejuhi katkemisel, IT-võrgu maaühendusel, pingeresonantsi puhul, pingeregulaatori rikke puhul. Ajutine liigpinge ei ületa nimipinget enamasti üle 1,5...2,5 korra. Seetõttu on oht vaid pikaajalise toime puhul. Liigpingepiirikute tüübid
9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja prlevad snkroonkompensaatorid. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 220V...10kV, vimsusega 5...300kVAr, faaside arvuga 1 vi 3. Kondensaatorpatareid koosnevad kondensaatoritest, kuhu kuulub veel korrelatsiooni ja kaitse aparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mte ja signalisatsiooniseadmed. Seda kike kokku nimetatakse kondensaatorseadmeks. Snkroonmootorid on kas 380V vi 6kV. Snkroonkompensaatorid ja tristorkompensaatoreid nimivimsusega le 10MW kasutatakse tstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti. Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3.8. Reaktiivvimsuse allika vimsuse ja asukoha valik
annaabi.ee 
