b tan α = α = 53,7o 54o a a tan β = β = 36,3o 36o b Materjalid : Terastross : piirjõud FLim = 58,3 kN Männipuidu piirpinged : u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa Nõutav varutegur : Mõlemale lülile [S] = 6 Varrastarindi sisejõud : NT x y 66o F 30o NP ∑Fx = 0 NP + NT cos 66o - F cos 30o = 0 ∑Fy = 0 NT sin 66o - F sin 30o = 0 NP = 0,64 F (const -) NT = 0,55 F Trossi tugevusarvutus : Tugevustingimus: Fu NT = 0,55 F = const(+) Terastross on ühtlaselt tõmmatud
Kolmnurga kõrgus on: cm. Vali, kas antud pikkusega lõigud saavad olla kolmnurga külgedeks: 5 cm, 4 cm, 10 cm - 5 mm, 11 mm, 7 mm - 3 dm, 4 dm, 7 dm - 10 km, 10 km, 2 km - . Kolmnurga nurkade summa on kraadi. Kas leidub kolmnurka, mille nurgad on 98o ja 89o? . Kolmnurga nurgad on 15o ja 89o. Selle kolmnurga kolmas nurk on kraadi. Kolmnurga nurgad on 24o ja 66o. Kolmas nurk on kraadi. See kolmnurk on . Nürinurkne kolmnurk on . Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on 34o. Tipunurk on kraadi. Võrdhaarse kolmnurga tipunurk on 52o. Alusnurk on kraadi. Võrdhaarne kolmnurk võib olla . Võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja jaotab aluse võrdseks . Joonisel on
piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudesmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nim. Radianiks. Maa liikumine võib jagada kolmeks komponendiks: 1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit
kujutlematult suured. 13. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev (Päike teeb oma näivas liikumises ühe täistiiru ümber Maa) kestab 24h ja täheööpäev (täispööre ümber oma pöörlemistelje kinnistähede suhtes) 23h ja 56 minutit. 14. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? a. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil (365 päeva, 6h ja 9 minutit) b. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o nurga all (23h, 56 minutit) c. Telje pretsessioon pöörlemistelje muutumine (26 000 aastat) 15. Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 16. Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Mis on kuuvarjutus? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule. 18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant
annaabi.ee 
