·3. Asetage käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, lauale südame kõrgusele, peopesa ülespoole. ·4. Järgige automaatse vererõhumõõturi mõõtmise juhendit. ·5. Aeg-ajalt laske mõõta vererõhku manseti ja stetoskoobiga. See annab täpsemad tulemused ning aitab vältida automaatsel mõõtmisel tekkida võivaid vigu. RISKID ·Normist (130/85) kõrgem vererõhk ·Meestel eluiga > 55 a. · Naistel eluiga > 65 a. · Suitsetamine · Kõrgenenud kolesterool (norm < 5mmol/l) ·Veresuhkur üle 6,9mmol/l · Glükoositaluvuse häire* ·Vööümbermõõt meestel >102 cm, naistel >88 cm · Perekonnas kardiovaskulaarhaiguse esinemine varases eas ·(meestel < 55 a. ja naistel < 65 a.) ·Terved täiskasvanud peaksid kontrollima oma vererõhku vähemalt iga kahe aasta järel. PATSIENDI JÄLGIMINE JA HOOLDUS ·Vähemalt kord aastas tuleks vererõhku mõõta, kui suguvõsas on olnud: ·1) kõrgvererõhktõbi; ·2) südameinfarkt; ·3) ajuinsult;
mikrofloora toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2.Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3.Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks
toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2. Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3. Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks
annaabi.ee 
