Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism Struuma ehk hõõtsik.
- keha maht koos parafiiniga V1 = 29,1[cm3] - parafiini ruumala Vp = 2,15[cm3] - keha maht V0 = 26,95[cm3] - materjali tihedus 0 = 2155,84[kg/m3] 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1-liitrilist anumat. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 10, 20, 40 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5liitrit. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0L [kg/m3] arvutatakse valemiga 6: 0L = G/ V0 , [Valem 6] kus G liiva mass [g] V0- anuma ruumala, [cm3] Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20kg/m3. Suuremate erinevuste
- jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet e kopsumaht (VC) – on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt 3,5-5liitrit Koosneb: ekspiratoorsest (välajhingamise) reservmahust, hingamismahust ja inspiratoorsest (sissehingamise)reservmahust. 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused. Funktsionaalne jääkmaht on õhu kogus, mis jääb kopsu peale tavalist väljahingamist. 0,7? ??? 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaasi partsiaalrõhk- e osarõhk: # paneb gaasi difendeeruma läbi membraani
Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded: · Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms · Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon · Kaitse Vereplasma: · 90-92%Vesi · 6-8%Vereplasmavalgud:vere-kudede vee-ja ainevahetus,ainete transport, vereplasmavalgud moodustuvad ühe osa vere puhversüsteemist, valgureserv.
Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded: Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon Kaitse Vereplasma: 90-92%Vesi 6-8%Vereplasmavalgud:vere-kudede vee-ja ainevahetus,ainete transport, vereplasmavalgud moodustuvad ühe osa vere puhversüsteemist, valgureserv.
annaabi.ee 
