Protsessoritel on olemas taktsagedus, tüübitähis, põlvkond. Intel Pentium 4 Amd Athlon Taktsagedus (ghz'ides) Intel 8088 esimene protsessor mida kasutati IBM PC arvutites 286,386,486,586=Pentium Pentium MMX Pentium PRO Pentium 2 , 3, 4 , CORE2Duo, Intel Core 2 Quad, Intel Quad, Intel i 7 , Intel i 5 Celeron = kuulub vähemnõudlikule kasutajatele mõeldud protsessorid. Kontoriarvuti ( odav , töökindel ) AMD- Advanced micro devices 5x86 võrreldav 486 5k86- pentium K6- pentium 2 K7- pentium 3 Duron celeron Sempron, turion Athlon võimsaim Suurimad Firmad Intel Cyrix AMD VIA c3 EMAPLAAT ühendab kõik arvuti komponendid. Emaplaate väga erinevaid (Suurus, erinevatele prosedele, pistikutega jne) Laiendkaardid . on seadmed mille ül on siis lisada erinevaid kompnente ( heli, video , TV) PCI ISA AGP PCI-E x2 VIDEOKAART kuvadapter, mis edastab monitorile pilti. Videokal on oma prose ja mälu
ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid). CYRIX VIA Tüübid ja põlvkonnad: 5x86- võrreldav 486-ga; 5K86- võrreldav Pentiumiga; K6- võrreldav Pentium II- ga; K7- võrreldav Pentium III- ga; Duron- uuemate Celeronidega võrreldav; Athlon- AMD uusim ja võimsaim. Mälud RAM ja ROM mis, miks, kuidas jne : Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine,
2. taseme vahemälu 512 KB. P III Xeon -taktsagedused algavad 500 MHz-ist. Sarnane Pentium III protsessoriga. 2-taseme vahemälu 512 KB- 2 MB. Mõeldud kasutamiseks suurt jõudlust ja töökindlust nõudvates arvutites. Protsessor sisaldab 9,5 mln. transistori. Seeriatootmist alustati III 1999.a. Vaata ka: www.intel.com AMD (Advanced Micro Devices) 5K86 turule tulek venis, kuid kui see protsessor lõpuks poelettidele jõudis, õigustas ta kindlasti oma pikka ooteaega. K5 seeria protsessorid võistlesid aeglasemate Pentiumitega, lüües viimaseid nii hinnalt kui kiiruselt. AMD nõrkuseks on aga olnud FPU, mis Intelile kindlasti alla jääb. K6 on loodud võistlema Pentiumi kõrgema taktsagedusega protsessoritega. 166-266 taktiga töötavatel K6-tel on
1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam. 1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz. Praegusel ajamomendil on väljas ka Pentium IV. AMD protsessorid: AMD alustas oma protsessorite tootmisega 1995. aastal ja praegusel momendil Intelile suur konkurent. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja AMD 486 ning AMD 5k86, mille taktsagedus oli vastavalt 133 MHz, 120 MHz ja 100 MHz. Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz. 1997. aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz. 1998. aastatel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz. 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju, et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000. aastal lõi AMD ka K-7
annaabi.ee 
