Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omanduses 200000 100000 0 1990 2000 2005 Metsaseadus · Metsaseadus 1965. aastal · Säilitada riigi metsaressurssi, andes Amazonase maaomanikele kohustuse säilitada 50% (algselt) ja 80%
Berry_Johnston 1986 USA 141 1410000 3 570000 51 14 s 10 h Bill_Smith 1985 USA 140 1400000 1 700000 n/a 3 s 3 h Jack_Keller 1984 USA 108 1080000 6 108000 41 10 h 10 s Tom_McEvoy 1983 USA 108 1080000 1 540000 38 12 d 12 s Jack_Straus 1982 USA 104 1040000 6 520000 51 14 s 10 h Stu_Ungar 1981 USA 75 750000 6 375000 27 14 h 12 h Stu_Ungar 1980 USA 73 730000 1 365000 26 14 s 12 s
Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja. 5 Joonis 3. Metsaomandi jagunemine (ha) aastatel 1990, 2000 ja 2005 600000 500000 400000
USA ajendiks sõtta astumisel oli Tonkini insident, kus väidevalt oli Põhja-Vietnam rünnanud USA laevastikku. Seda tegelikkuses ei toimunud, kuid USA congress oli juba vastu võtnud otsuse astuda sõtta. 7. veebruaril 1965 aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. Sellest sai operatsioon, mida kutsutakse inglise keeles Rolling Thunder ning see kestis kolm aastat. Kogu operatsiooni eesmärk oli maha lammutada Põhja-Vietnami tööstus ja transport. 1967 aastaks oli Vietnamis 540000 USA liitlast ja nad olid võitnud kõik peamised võitlused 30 jaanuaril 1968 ründas Põhja-Vietnami sõjavägi Lõuna-Vietnami provintse. USA liitlased küll teadsid, et rünnak on tulemas, kuid siiski tuli see neile üllatusena. Lõuna-Vietnam ja USA koos oma liitlastega vastasid kiirelt ning võitsid tagasi kaotatud alad. Kommunistide ja Põhja- Vietnami kaotused olid äärmiselt suured. USA television kajastas kõike ka Ühendriikide