Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Maalikunst Kreeka maalikunst ei jäänud sugugi alla arhitektide ja kujurite saavutustele. Ateenas oli isegi oma kunstigalerii. Kreekas oli väga levinud vaasimaalimine. Vaasid olid varasematel aegadel geomeetriliste ornamentidega. Aga u 6. sajandil e Kr sai väga levinuks mustafiguuriline stiil. Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Kui mustafiguurilise stiili puhul maaliti punakaspruunile vaasipinnale musta värviga figuurid, siis uue stiili puhul maaliti taust mustaks, jättes figuurid katmata, seega punaseks. Selle stiili nimeks sai punasefiguuriline. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidel kujutati igapäevaelu ja ka müütide tegelasi. Vaasimaalid annavad väga hea
joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel. Vaasid olid varasematel aegadel geomeetriliste ornamentidega. Aga umbes 6. sajandil e Kr sai väga levinuks mustafiguuriline stiil. Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi
Sai endale ka Väike-Aasia Kreeka linnriigid. Järgnevalt sõdib ta Kesk-Aasias, seejärel vallutab Foiniikia ja Babüloonia. Riike, mida Kyros võitis, hoidis koos personaal-leping. Riik kasvas. 539 sisenes Kyros Babüloni. Võim läks uus-babüloonia dünastialt Pärsiale üle. Rahvas oli kuningriigi vastu ja Kyrost nähti päästjana. Kui Kyros babülooniasse sisse tuli, siis ta võttis endale 4 ilmakaare valitseja tiitli. Araabia jäi välja pärsia impeeriumist. Kyros sai 530a. lahingus massageetide vastu surma, Kesk-Aasias või India piiri ääres. Pärsia poliitika: Kohalikke rahvaid ja usundeid tuleb austada. Need põhimõtted kestavad ka Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7
annaabi.ee 
