ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil
· Kodusõdade periood ja vabariigi langus 13330 eKr. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr235 pKr. 2. Rooma riigikorraldus Kuningate aeg Roomas (753510 eKr) Roomas valitsesid esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised. Saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel. Täisfiguuridest on tuntumad Kõneleja ja Kapitooliumi emahunt. Rooma ajaloo periodiseering. Periodiseeritakse järgmiselt: kuningate ajajärk 753 510 eKr (viimasena etruski soost; I Romulus.) II periood. Vabariigi ajajärk. 51030 eKr, mis jaguneb järgmiselt: * varane vabariik (510265 eKr) pandi paika vabariiklik valitsemissüsteem, roomlased jagunesid patriitsideks, plebeideks. 450 eKr pandi kirja kaheteist tahvli seadused. Vae victis häda võidetuile. 387 eKr valus kokkupõrge gallialastega. Plebeidel polnud võrdseid õiguseid, aga lõpuks saavutasid selle. Ja nad said õiguse valida rahva tribuuni. Roomlased päästeti hanede poolt. § 16. Rooma arhitektuuri süsteem. 8
Vaasi maalis eristatakse kahte stiili: 1) mustafiguuriline stiil-Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse. 2) punasefiguuriline stiil-Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. Se e tehnika oli peene m, paindlikum. Kujutised j äid vaba mad, elava mad, loo mulikumad. ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753510 e. Kr.) 2) vabariik (51030 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.476 p. Kr.) 395 jagune mine Ida ja LääneRoo maks. Roo ma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kree kat). Roo ma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Roo ma kunst on seotud valitsejatega. Roo ma kunst püüdleb rohke m toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Roo ma kunst on aristokraatlik , ametlik.
annaabi.ee 
