gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool
inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. 2. pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida. Kannatanu aitamine(2) 3. kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist. 4. kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. 5. tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega. SOKI ESMAABI SOKI OHT TEKIB ELEKTRIÕNNETUSEL, KUI VOOLU TUGEVUS ÜLETAB 50mA SOKI TUNNUSED ON JÄRGMISED: · KIIRE JA NÕRK PULSS · KAHVATU JA KÜLMHIGINE NAHK · SAGE HINGAMINE · RAHUTUS, HILJEM MEELTESEGADUS · JANU JA IIVELDUS · TEADVUSEKADU ILMA ESMAABITA KAOTAB SOKIS INIMENE VÕGA KIIRESTI TEADVUSE · PANE KANNATANU LAMAMA JA TÕSTA JALAD 25-30 KÕRGEMALE · PEATA VÄLINE VEREJOOKS · VÄLDI VALU PÕHJUSTAMIST · KAITSE KANNATANUT KÜLMA EEST · ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA · RAHUSTA KANNATANUT
Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-parameetrid) ÜB- ja ÜE-ühenduses, võrrelda erinevate ühen- Milliampermeeter x2 (M104) duste puhul transistorastme olulisemaid Voltmeeter x2 (PSY) parameetreid. KT361E Pc =150 mW (t a=35 C) U CER 35V I C 50mA f T 250 MHz h21E 50...350 Rthja 670k / W + – Joonis 7.1 Transistori lülitusskeem ÜB-ühenduses 3. Võtsime üles tunnusjoonte sarjad: IC = f (UCB) IC = f (IE) Katseandmed märkisime tabelisse 7.1. Joonestasime sõltuvuste graafikud (joonis 7.3 ja 7.4) Joonis 7.3 Tunnusjooned IC = f (UCB)
keemiline toime magnetiline toime soojuslik toime 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb elektripirni t? Soojuslikul toimel. 7. Tmba ring mber ige vastuse numbrile. Voolutugevus juhis on seda suurem, ... 1) mida suurem elektrilaeng lbib juhi ristliget 2) mida suurema ajavahemiku jooksul lbib juhi ristliget elektrilaeng suurusega 1C 3) mida suurem elektrilaeng lbib 1 sekundi jooksul juhi ristliget ige 4) mida kauem on juhis elektrivool 8. Teisenda. 0,3A = 300 mA 50mA = 0,05 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 15A. (skaalal: suuri kriipse - 4, kahe suure kriipsu vahel on neli vikest kriipsu, kokku - 12; ampermeetri nool on kolmandal suurel kriipsul) Skaala jaotise vrtus on 1A Mdetud voolutugevus on 10A 10. Auto kivitamisel lbib kivitit 3 sekundi jooksul 450 kuloni suurune elektrilaeng. Kui suur on voolutugevus kivitis?
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena? 13.Mis on rõhk? Arvutusvalem 14.Kirjelda südametööd vere pumpamisel. 15.Millised on normaal vererõhu piirid? 16.Millest sõltub vererõhk? 17.Milline on vere voolamise kiirus aordis? 18.Kui palju verd pumpab süda 1min jooksul: a) tavaasendis; b) füüsilist tehes? 19.Milline on seo...
Enda magnetväli on tugev, see pärast välised Keeruline ehitus magnetväljad ei avalda mõju mõõtemehanismi tööle. Skaala on lineaarne Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude Hälve on võrdeline vooluga Ei talu ülekoormusi Väike omatarve On mõeldud voolule kuni 50mA Väga täpne Sellisel kujul nagu me tutvusime antud mõõtemehanismi kasutatakse alalisvooluga. Vahelduvvoolul läheb vaja muunurit 7. Magnetelektriline ampermeeter ja tema mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolu ahelas See mõõtemehanism on väga täpne samas, aga mõeldud väikesele voolule. Et saaks kasutada seda
vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V. Erinevatel stabiliseeritud pingete saamiseks tuleb valida sobiva Zener pingega stabilitron. Stabilitrone valmistatakse ka erinevatele vooludele. Väikevõimsusliste vool on kuni 50mA keskmise võimsuselistel kuni 200mA ja suure võimsuselisel kuni 5A. 1.9 Valgusdioodid e. LED Valgusdioodid on pooljuht dioodid, millised pärisuuna reziimis kiirgavad valgust, kus juures kiirguv valgus on praktiliselt võrdeline teda läbiva pärivooluga. Valgus nähtused PN-Siirdes tekkivad siis, kui elektronid ja augud hakkavad rekombineeruma st. siis, kui elektronid sattuvad kristallvõres olevasse auku.
voolu I -ist väiksemaks siis lakkab ka stabiliseeriv toime. Stabiliseerimispinge sõltub Z min kasutatava stabilitroni tüübist Stabilitrone valmistatakse väga erinevatele pingetele ja küllaltki erinevatele vooludele. Stabilitroni pinged on kolmest voldist alates kuni 200 voldini. Suuremate pingete saamiseks võib lülitada samatüübilisi stabilitrone ka järjestikku. Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus I <50mA Z max 2) keskmisevõimsuselised, kus I <1A Z max 3) suurevõimsuselised, kus I <5A Z max Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore
Stabiliseerimispinge sõltub kasutatava stabilitroni tüübist Stabilitrone valmistatakse väga erinevatele pingetele ja küllaltki erinevatele vooludele. Stabilitroni pinged on kolmest voldist alates kuni 200 voldini. Suuremate pingete saamiseks võib lülitada samatüübilisi stabilitrone ka järjestikku. Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus IZ max <50mA 2) keskmisevõimsuselised, kus IZ max <1A 3) suurevõimsuselised, kus IZ max <5A Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime
annaabi.ee 
