• 1940. 23. juuli natsionaliseerimisakt tühistas 210 000 kinnistu, sh 140000 talju ja väiketootmisega maakodu omandit. • Lehma hind rikkas majandis 500-600 krooni, vaesemates 270-300 krooni • 11. märts 1992 põllumajandusreform Sovhoosi/kolhoosi võis 1. muuta aktsiaseltsiks, osaühinguks vm ja tervikuna edasi töötada. 2. reformida väiksematesk tootmisüksusteks 3. likvideerida- jagada talunikele jn töötajatele näiteks üks MTZ - tppoi traktis 50ha maa kohta Iga majand jagati sõltuvalt: 4. vara jagati tervikvaradena. 5. konkreetse sovhoosi/kolhooni rikkusest. või vaesusest ( 400lehma+ 2 traktorit+ 3 väiksemat traktorit+ 1 veoauto) 6. 1949 võeti ära maad, mis olid suuremad kui 30 ha ja tavaliselt lisaksa maadele ka suuremad ühistud 7. Põllumeestelt võeti ära turbaväljad. 8. fiiet said erastada vaba põllumajanduslikku maad 9
Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu 120 liiget valimisõigus vähemalt 20-aastastel Võidavad vasakpoolsed jõus 1919 oktoobris kiidetakse heaks radikaalne maareform Riigistatakse kogu mõisate ja kirikute omanduses olev maa Baltisakslaste nõrgestamiseks ja kommunistliku propaganda leviku takistamiseks Mõisatele jäetakse 50ha mõisasüdamed Võõrandatud maa eest makstakse hüvitist Luuakse 55 000 talukohta 15. juuni 1920 võetakse vastu põhiseadus Vasakpoolsete mõjul jäetakse välja presidendi amet Põhiseadus annab äärmiselt palju volitusi parlamendile 100-kohalise riigikogu valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel kodanikel valitakse kolmeks aastaks 25 000 kodaniku allkirjaga rahvaalgatusõigus Täidesaatev võim (valitsus jääb nõrgaks)
süsteemid tasuvad end ära vähemalt viie aastaga. Talude vihmutussüsteemid on valdavalt väiksed (alla 10ha), seetõttu pole veehankimisega probleeme olemasolevate veehoidlate (89tk), järvede, jõgede ja ojade ääres. Üldse oleks Eestis võimalik vihmutada ilma äravoolu reguleerimata 110tuh/ha. Lähemal ajal on täiesti reaalne 10tuh/ha. Suurtalude (karjakasvatus) puhul on vaja karjamaid vihmutada suurematel pindadel (50ha 100 pealise piimakarja jaoks). See tingib juba täiuslikuma ja kallima süsteemi rajamist, mis meie oludes tasub end ära 6-8 aastaga IV Teema. Veega seotud infrastruktuur asulates 57)Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulates? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid
annaabi.ee 
