-.,_ a ai.'i.-j q.lv_ r/. at. CJ/J : li- I 4t1 c3 4lt I I SJr - . - *r. l*--i-1^1-clr.-.
Põikjõu mõju ei pea arvestama. 22 Sõlme tugevuskontroll a.Vöö pinna kandevõime Ni,rd=[(8,9 kn fy0 t0 ²())/sini ][( b1+ b2+ h1+ h2)/4 b0] kn =1,3-n/ ;n=N0sd /(A0 fy); N0sd = N01+ N1 cos=178,6+254,7cos47°=352,3 n=352300 /(6057x235)=0,248 kn =1,3-0,4x0,248/0,708=1,16; = b0/( 2t0)=6 Ni,rd=812,6x0,708=575,6kN>254,7. Kandevõime on tagatud. b.Vörguvarraste kandevõime sõlmes N1,rd= fy1 t1(2 h1 -4t1+ b1 +beff); beff=(10 t0² b1)/( b0 t1)=194 beff=70 N,rd=188,9kN>150,5 Kandevõime on tagatud. Analoogselt surutud diagonaal. N2,rd= fy2 t2(2 h2 -4t2+ b2 +beff); beff=(10 t0² b2)/( b0 t2)=167 beff=100 N,rd=446,5kN>254,7 Kandevõime on tagatud. c.Vöö pinna lõikekandevõime Tõmmatud diagonaalil N1,rd= [(fy0 t0)/((3)sin1)][(2 h1/sin 1)+ b1+ be,p] be,p=58,3 ; N1,rd=477,6kN>150,5 Kandevõime on tagatud. Surutud diagonaalil N2,rd= [(fy0 t0)/((3)sin2)][(2 h2/sin 2)+ b2+ be,p]
.) v t ... + ,.) L'r ala Xr.= 1" t"j ' tda &tndmqiual; 77ual; .a(1'hazadadc .4t1,hLzadadc zu&vzat /u&v7ah d,' gr./Jk(h vahd.'$uJk(h ?. (Xr. ... ,.. Y*) X*/ - k/a,lzko( AztAI pa"c<./a)l
horisontaalpindade pindade ebatasasuste arvel toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 4 h 2 N50 h
Samuti ei ole suur täpsus vajalik, kui oodatav 1 4 korda, siis vajum 2 korda). Algvajumi leidmiseks vetakse logaritmilise vajum jääb väikese koormuse tõttu oluliselt väiksemaks ehitise lubatavast y = [ y - ( x + z )] graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajumist. Alati on vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate E ; vajum s2. Vajumite vahe s=s2-s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega liivade ja rohkesti orgaanikat sisaldavate pinnaste kokkusurutavus. 1 nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0=s1-s
3) Diagonaalide kandevõime Leiame vajalikud suurused: Teras 1 127 10 f y 0 t 0 10 4 beff,1 = b1 = 80 = 32 mm; b0 /t 0 f y1t1 100 4 4 10 f y 0 t 0 10 4 beff,2 = b2 = 70 = 37,3 mm; b0 /t 0 f y 2 t 2 100 4 3 Diagonaalide kandevõimed leiame valemiga: N1,Rd = f y1t1 (2h1 - 4t1 + b1 + beff ,1 ) = 355 4 (2 80 - 4 4 + 80 + 32) 10 -3 = 363,5 kN > > N1,Ed =192,0 kN; N2,Rd = f y 2 t 2 (2h2 - 4t 2 + b2 + beff , 2 ) = 355 3 (2 70 - 4 3 + 70 + 37,3) 10 -3 = 250,6 kN > > N2,Ed =167,7 kN. Seega on mõlema diagonaali kandevõime sõlmes tagatud. 4) Vöö liitepinna läbistuskandevõime
toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli
annaabi.ee 
