o Socket 441 o LGA 1366/Socket B o rPGA 988A/Socket G1 o Socket AM3 o LGA 1156/Socket H o Socket G34 o Socket C32 o LGA 1248 o LGA 1567 o LGA 1155/Socket H2 o LGA 2011/Socket R o rPGA 988B/Socket G2 o Socket FM1 o Socket AM3+ o Socket FM2 o LGA 1150/Socket H3 o Socket G3 Socket 1 Inteli protsessoripesa millel on 169 auku 17x17 ridades andis toidet 5v ja on ühilduv Intel 486SX, 486DX, 486DX2, 486DX2, ja 486DX4 protsessoritega. Socket 2 Socket 2 oli üks protsessori seeriatest kuhu sisestati mõned kindlad x86 mikroprotsessorid. See oli uuendatud versioon Socket 1-st millel oli lisatud Pentium OverDrive-i tugi. Socket 2 oli 238-pinnine LIF või ZIF 19x19 PGA socket mis oli sobilik 5- voldisega, 25-50 MHz 486 SX-ga, 486 DX-ga, 486 DX2-ga, 486 DX4-ga, 486 OverDrive-ga ja 63 või 83 MHz Pentium OverDrive protsessoriga. Socket 4
erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4 mille taktsagedus ulatus kuni 100 Mhz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile mille taktsagedus oli alguses 60 Mhz, kuid 94.aastal üetati 100Mhz piir. 1995 aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997 aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 Mhz. 1997 lõpuks
Enne seda oli ka arendatud spetsiaalselt graafikakaartide jaoks väljatöötatud standardit VLB (VESA local bus), mis aga kuigi elujõuliseks ei osutunud. 486 toodeti algselt 25, 33, 40 Mhz sagedusega. Oluliseks uuenduseks osutus protsessori sageduse eraldamine siini sagedusest. See uuendus võimaldas protsessori sisemist takti võrreldes siiniga kahekordistada ning hiljem ka kolmekordistada. Kahekordse sagedusega tulid turule 486dx2 50, 486 dx2 66 ja 486 dx2 80 (dx tähistas matemaatikaprotsessorit, sx oli ilma selleta). Kolmekordse sageduse tähistamiseks kasutati lühendit dx4. Nii nägid ilmavalgust 486 dx4 100 ja 486 dx4 120. 486-l võetakse kasutusele ka konveiertöötlus ja protsessori sisemine vahemälu (cache), mis töötas protsessori sagedusel ning sealt lugemine ja kirjutamine oli palju kiirem kui põhimälust. Cache suuruseks 486-l oli 8-kb, millest 4kb andmetele ja teist samapalju käskudele
ja 10 MHz. 1980. aastate alguses (1982) sai valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz. 1985. Aastal valmis esimene 32-bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 MHz. 1990. aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus ulatus kuni 66 MHz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile, mille taktsagedus oli alguses 60 MHz, kuid juba 1994. aastal ületati 100 MHz piir. 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997. Aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz
annaabi.ee 
