Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks
Etruski kunst (u. 800- 100 eKr ) portikus – eesruum ehituskunst: nekropolid, haudehitised, elamud, templid, kindlustatud linnad Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum
Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr Peloponnesose sõda 431-404ekr Chaironeia lahing 338ekr Kreeta Mükeene kultuuri võrdlus: Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee
Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt?
linnaosa. Akropoli sisse pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse propüleeks. Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused. Parthenon on valminud Periklese algatusel 447438 eKr. Parthenon rajati varem (480eKr.) pärslaste sissetungi ajal hävinud Athena templi varemete kohale. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa aastatel 421406 eKr. Teine tähtis aga viimane ehitis Akropolisel oli Erechteion. See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See,
Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms
* Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma. * 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. * Kuid nad suutsid hiljem nad Salamise merelahingus maalt välja saata. Klassikaline ajajärk ( 5saj.-4.saj esimene pool eKr) * Sparta ja Ateena kerkimine linnade seast * Kurnav Peloponnesose sõda(431-404 eKr) kahe linna vahel. Osutus Ateenale haukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhteid Pärsiaga. * Sparta ülemvõim kuni 371 eKr kui Liidrikohale asus Teeba riik. 4
mitmel kujul. Eluslooduse kultus. Tuli käibele hingede rändamise teooria eluslooduses. Pärast surma keha hävib aga hing läheb järgmise elusolendi sisse. Kui inimene on korralikult elanud läheb hing järgmise elusolendi sisse. Kui ta teeb palju vigu võib hing minna ebameeldivate loomade sisse. Sellepärast ei tohtinud loomi tappa. Enamus olid taimetoitlased. Budism tekkis Indias 5-4saj. Levis Indias väga kiirelt. Meeilmas 3.kohal. Looja on reaalselt elanud isik. 560-480ekr Gauddhama Siddharta hüüdnimi tõlkes ärganud e Buddha. India vürsti poeg. 30.eluaastani ta väljaspool lossi ei käinud. Läks välja ja nägi negatiivsust, enne ta seda ei teadnud. Lasso enam tagasi läinud vaid emigreerus mägedesse. Elas erakuna. Töötas välja oma õpetuse, eesmärgiks vältida kannatust, piinu, teha elu õnnelikuks. Keelde ja kohustusi ei olnud. Jumal puudub. Tuleb tegeleda ise-endaga. Eitab varanduse kultust. 7 elu. Nirvana lõplik õnn.
annaabi.ee 
