säästulambid, värvid, lahustid, lakid, akud, patareid)! Kas teadsite? · Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. · Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. · Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. · Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. · Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. · 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud. · 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat. · 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga. Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee/625 http://www.puhaselu.paabel.ee/documents/27
Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud. Mida ja kui palju saab teha prügist? Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud. 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat. 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga. Miks jäätmeid sorteerida? · Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada
paastumise elavad nad üle tänu kogutud rasvakihile. Suguküpsuse saavutavad sinivaalad 4.-5. eluaastal. Sünnib üks poeg. Poeg sünnitatakse troopikapiirkondades, kuna pojal puudub sündides rasvakiht. Vaalapoeg joob päevas ära tervelt 600 liitrit emapiima. Poega toidetakse seitsmekuuseks saamiseni, mil ta on 15 meetrit pikk ja arenevad välja kiusplaadid. Antarktika lähistel ringi liikudes toituvad sinivaalad eranditult planktonist, nad võivad seda isegi päeva jooksul 425kg ära süüa, arktilistes vetes aga lisaks veel kolmest liigist vähkidest. Planktoni esinemistihedus on jäistes vetes 20 korda suurem kui troopilistes. Sinivaala liikumiskiirus on 20-30km/h. Sinivaalad sukelduvad kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala
annaabi.ee 
