Puit imab aga higi ja võimaldab jalgadel hingata. Realistid aga ütlevad, et puukingad on rohmakad ja täitsa kindlasti on võimalik sääreluu murda või jalg välja väänata. Joonisel 2 on on näha tänapäeva puukingad. Ajalooliselt on puukotad traditsioonilised Euroopa tööjalatsid. Neid kanti kaevandustes, tehastes ja farmides. Läbiaegade on Hollandi meestel traditsioon kinkida graveeritud puukingi oma kihlatule. Inglismaa töölised kandsid puutallaga kingi 19. sajandi 40ndatest kuni 20. sajandi 20ndateni. Prantsusmaal kandsid neid töölisklass 18.-19. sajandil. Põhja-Itaalias ja Lõuna-Sveitsis kuuluvad aga puukingad rahvariiete hulka. Hispaanias kandisd neid aga farmerid. 70ndatel ja 80ndatel tulid nad moepilti Rootsis ja nad olid populaarsed nii meestel kui naistel. 80.-- 90.ndatel jätkus puukingadest inspiratsiooni saanud kingade võidukäik. Esimesed kirjalikud märkmed Taanis pärinevad 1481. aastast. Järgmise 400 aasta jooksul
,,Meie aja kangelane" on vene kirjanduse esimene psühholoogiline romaan ühiskonnaelu taustal. Seal on mitu sotsiaalset kihti. Lermontov jõudis siin juba väga suurte saavutusteni. Järgmiseks korraks lugeda Gogoli ,,Peterburi jutustused" ja ,,Revident" ka. 27. mai 2009 Nikolai Gogol (1809-1852) mõni aasta Lermontovist vanem. Mõlema teed algasid enam- vähem üheaegselt, aga Lermontov oli eelkõige luule jätkaja, Gogol aga proosaajastu alustaja. 40ndatest hakkab arenema eelkõige proosa. 19. saj II poole vene kirjandus on valdavalt proosakirjandus. Gogol oli novaatorlik - andis uue impulsi vene proosa arengule. Vaidlus tekkis selle üle, kas Gogol on Ukraina või Vene kirjanik, sest ta sündis Ukraina kirjanike perekonda ja ta isa kirjutas ukraina keeles. Gogol seda ei teinud - pidas end ise vene kirjanikuks. Gogol oli alguses segaduses, mis temast saab, kas suur riigimees või suur kirjanik. Oli maksimalist, tahtis kõike saada kohe
Geograafiat pole vaja seda pole tal igapäevases elus tarvis. Normi ei tohi lihtrahvale peale suruda. 13. oktoober 2009 Lääne-Euroopas sõnastas Tolstoi mõningad ideed. Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma. Ta on lugenud ka Herzenit. Ta sõnastab oma mõtted kirjas V.-P. Botkinile. Botkin hindas puhta kunsti teooriat
annaabi.ee 
