Fosfor P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5
neljast aatomist. Valge fosfor on vahataoline valge või kollaka värvusega aine Vees fosfor ei lahustu Tema helendamine on tingitud aeglasest oksüdatsioonist. Õhus võib süttida juba toatemepatuuril (peenestatult) Väga mürgine aine, nahle sattudes teeb aiai. FOSFORI SAAMINE Valget fosforit toodetakse kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 13001500 °C 2Ca3(PO4)2 + 3SiO2 + 10C P4 + 10CO + 3Ca2SiO4 Fosfor eraldub auruna Valge fosfor eraldub sealt auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee alla. Valge fosfor süttib õhus väga kergesti, seepärast hoitakse teda vee all. PUNANE FOSFOR Tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori soojendamisel pikema aja vältel õhu juurdepääsuta Ainena ja mänguasjana on ta ohutu. Tahke fosfori kuumu
hõõguva koksiga, mistõttu tema sulamistemperatuur langeb 1150...1200º C. Sula malmi koldesse valgumisel rikastub ta süsinikuga veelgi (3,5...4,5% C). Paralleelselt raua redutseerimisega maakidest toimub kõrgahjus ka mangaani, räni ja fosfori redutseerimine, mis siirduvad samuti sulametalli MnO + C Mn + CO 3MnO + 4C Mn3C + 3CO SiO2 + 2C Si + 2Co 2 P2O5 (CaO ) 3 +10C + 3SiO2 4 P + 3(CaO ) 2 SiO2 +10CO FeS + CaO FeO + CaS MnS + CaO MnO + CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: · punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 · magnetiit Fe3O4 · pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3
hõõguva koksiga, mistõttu tema sulamistemperatuur langeb 1150...1200º C. Sula malmi koldesse valgumisel rikastub ta süsinikuga veelgi (3,5...4,5% C). Paralleelselt raua redutseerimisega maakidest toimub kõrgahjus ka mangaani, räni ja fosfori redutseerimine, mis siirduvad samuti sulametalli MnO C Mn CO 3MnO 4C Mn3C 3CO SiO2 2C Si 2Co 2 P2O5 (CaO ) 3 10C 3SiO2 4 P 3(CaO ) 2 SiO2 10CO FeS CaO FeO CaS MnS CaO MnO CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 magnetiit Fe3O4 pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2
Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2. Fosforit saadakse fosforiidi või apatiidi, liiva ja söe segu kuumutamisel elektriahjus: 2Ca3(PO4)2+3SiO2+10C=3Ca2SiO4+P4+10CO 2. Fosfori allotroopia. Tähtsamateks fosfori allotroopseteks teisenditeks on valge, must ja punane fosfor. Valge fosfori molekulivõre sõlmedes paiknevad neljast aatomist koosnevad tetraeedrilised molekulid P4. Ka sulanult, lahustunult või auruna esineb fosfor molekulidena P4 ja alles 1000*C juures molekul lagneb: P4=2P2 Must fosfor on grafiidiga sarnaneva struktuuriga. Must fosfori kristallid on kihilise ehitusega,
kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruva koostise ja värvusega mineraale, väga levinud, nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Smirgli
kõikjal nii liivana kui ka kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruvad koostise ja värvusega mineraale, väga levinud , nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund on looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Peamine abrasiivkorundi tootja on Zimbabwe. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, siis kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes
on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale (läbipaistvad granaadid on pool vääriskivid). Mohsi skaalal on kõvadus 6...8. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis(tüki läbimõõt võib olla paar sentimeetrit) jaenamasti läbipistmatu kristallikobarana. Parima abrasiivigranaati leukohad asuvad USA-s. Selle granaati koostises on 3FeO; Al2O3; 3SiO2. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Näiteks rubiin, safiir. Korundi kõvadus Mohsi skaalal on 9. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on
on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale (läbipaistvad granaadid on pool vääriskivid). Mohsi skaalal on kõvadus 6...8. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis(tüki läbimõõt võib olla paar sentimeetrit) jaenamasti läbipistmatu kristallikobarana. Parima abrasiivigranaati leukohad asuvad USA-s. Selle granaati koostises on 3FeO; Al2O3; 3SiO2. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Näiteks rubiin, safiir. Korundi kõvadus Mohsi skaalal on 9. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on
Pürofoorsed; juba disilaan plahvatab õhuga kokkupuutes (termiliselt püsivaim on monosilaan), kui n ≥ 3 – tugev plahvatus Iseloomulik omadus – kerge oksüdeerumine (seetõttu on nad head redutseerijad) – hüdrolüüsumine, eriti leeliskeskkonnas: SiH4 + 2H2O → SiO2 + 4H2 SiH4 + 2NaOH + H2O → Na2SiO3 + 4H2 Leelise toimel on võimalik ka Si—Si- sideme katkemine: H3Si - SiH2 - SiH3 + 6H2O → 3SiO2 + 10H2 Halogeenidega reageerivad silaanid plahvatusega, madalatel tº-del moodustuvad halogeniidid, samuti HHal-dega. Org. ainetega → räniorgaanil. ühendid Saamine 1) silitsiidide (sageli Mg2Si) lagundamine hapete või leelistega → SiH4 (reakts.-mehh. Keerukas, produkt ebapuhas) 2) SiHal lagundam. Teatud Li-ühenditega, eriti LiAlH 4-ga: SiCl4 + LiAlH4 → SiH4 + LiCl + AlCl3 3).SiHal redutseerimine vesinikuga Kasutamine Monosilaan – lähteaine pooljuht-räni saamiseks
annaabi.ee 
