Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"3mhz" - 5 õppematerjali

Laboratoorse töö- Sagedusmõõtur-ARUANNE
4
docx

Laboratoorse töö „Sagedusmõõtur“ ARUANNE

Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused. Generaatori Generaatori sagedus Mõõdetud Mõõtehälve piirhälve Sagedusmõõturi [MHz] sagedus [MHz] [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] 2,0 2,0295 -0,0295 0,080 1,02E-05 2,1 2,126 -0,0260 0,084 1,06E-05

Informaatika → Telekommunikatsiooni...
9 allalaadimist
-Raadiotehnika alused-
14
doc

„Raadiotehnika alused”

kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub (difraktsioon) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris (refraktsioon).

Informaatika → Raadiotehnika
65 allalaadimist
Rakenduselektroonika konspekt
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

korral. Tagasisidega võimendite korral tuleb aga arvestada, et saavutatav sageduskarakteristika ei saa kunagi ulatuda väljapoole kasutatava võimendi naturaalset sageduskarakteristikat. Kui saavutatav võimendus ja ülemine sageduspiir ei ole piisav, tuleb kasutusele võtta kvaliteetsem OPvõimendi, mille transiitsagedus on kõrgem. 1.11. OP-võimendite liigid Liigi nimetus Iseloomulikud parameetrid Üldotsarbelised fT < 3MHz U IO < 10mV U CC < 20V Rakenduselektroonika 19 Täppis OP-v. K O < 30 106 U IO < 100 µV Eriti väikese nihkepingega OP-v. U IO < 10 µV triiv < 0,1 µV t Kasut. mõõtevõimendites Lairibalised OP-v. VO < 6000 V µ s Puudub sisem. sag. korrekts. Väikse pingega OP-v. U CC < 3V Kasut. patarei toitega seadmetes Suure väljundpingega U välj . 500V

Tehnika → Elektrotehnika
156 allalaadimist
Rakenduselekroonika
50
doc

Rakenduselekroonika

valdkondedes esitatakse ka nende parameetridele erinevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on kujunenud erineva opvõimendite liigid. 1. üldotstarbelised on ettenähtud kasutamiseks valdkondades kus ei esitata rangeid nõudeid ühelegi parameetrile. Nad on odavad ja neid valmistatakse reegline 2 või 4 võimendit ühises korpuses tüüpilised parameetrid on transit sagedus fd kuni 3MHz, nihkepinge kuni 10mV, toitepinge kuni 20V. 2. täpisopvõimendid leiavad kasutamist mõõtevõimendites eriti alalispingete võimendamisel neil on suur võimendustegur kuni 3*106 ja väike nihkepinge 10 ­ 100uV. 3. lairibalised opvõimendid neile on omane suur väljundpinge kasvu kiirus. Mis ulatub kuni 6000V/usek kohta. Kasutatakse kiirete komparaatoridena. 4

Elektroonika → Rakenduselektroonika
129 allalaadimist
Elektriajamid
33
docx

Elektriajamid

Opvõimendite liigid Tingituna opvõimendite laialdasest kasutusest, esitatakse erinevates kasutusvaldkondades opvõimendite omadustele erinevaid nõudeid. Praktikas on väljakujunenud järgmised erinevate omadustega opvõimendite liigud: 1. Üldotstarbelised opvõimendid ­ on kasutusel valdkondades kus ei esitata erinõudeid ühelegi parameetrile. Enamasti on nad paigutatud kahe või nelja kaupa ühisesse korpusesse. Tüüpiliselt transiitsagedus Ft kuni 3MHz, nihkepinge väiksem kui 10mV, toitepinge väiksem kui 20V. 2. Täppisopvõimendid ­ suurevõimendus teguri ja väiksese nihkepingega. Võimendus tegur kuni 30 millionit, nihkepinge väiksem kui 100µV. 3. Eriti väikese nihkega opvõimendid ­ ettenähtud alalispingeliste signaalide mõõtmisteks mitmesugustes mõõteskeemides. Nihkepinge väiksem kui 10µV, triiv väiksem kui 1µV tunnis. 4

Elektroonika → Rakenduselektroonika
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun