min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid(1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk.
Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees
o visuaalne sõna tuvastus, mida kasutatakse ükskeelsete mentaalse leksikoni uurimisel; kakskeelsete kuuldelisel tuvastusel; kõne sünteesis. 4) konnektsionistlikud mudelid (Rumelhart ja McCelland + nende PDP ehk parallel distributed processing töörühm 1986) – neid mudeleid tuuakse esile kui esimesi kirjaliku ja suulise (ortograafilise ja fonoloogilise) sõna tuvastuse mudeldamise ühitamine. Mudel on 3kihiline: sisendikiht, väljundikiht ja varjatud kiht: sisendist varjatud kihti, sealt väljundisse, aga mitte üksühese vastavusega, sest vastavusi on mitu. Konnektsionistlikes mudelites toimuvad aktivatsioon, tagasipropagatsioon (saab oma vigadest aru ja parandab neid). See mudel on õppiv mudel, teda treenitakse. Mudel õpib oma vigades ja juhendatult, st mitte ainult oma vigadest, vaid neist vigadest, mis ise teeb, saab teda suunata parandama õigeks
annaabi.ee 
