Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993. Intel laseb välja esimese Pentium mikroprotsessori. Maksimaalne taktsagedus oli 100 MHz. · 1995. Intel tutvustab Pentium Pro protsessorit, mis on ka aluseks edasistele protsessoritele Pentium II, Pentium III, Pentium M ning Intel Core. · 1997. Intel tutvustab Pentium II protsessorit, mille taktsagedus oli 450MHz. · 1998
sinu enda veebi teenuse ja muuta selle tootlikkust kõigile ametnikele. · LANtastic: sisaldab tarkvara Win 2000, NT 4.0, Win ME, Win 95, Win 98, Win 3.x ja DOSi pöatvormidel. · Win 2000: 66MHz 486 protsessor või kõrgem, Windows NT Service Pack 3 või kõrgem, 16 MB RAM, 15 MB vaba kõvaketta ruumi, CDROM drive. · Win 95/98/ME: 486 protsessor või kõrgem, 8 MB RAM (16 MB soovitatav), 12 MB vaba kõvaketta ruum (miinimum). · Win 3.x: 386SX protsessor või kõrgem, 4 MB RAM (Windows 3.1 või 3.11 jookseb suurendavas mudelis), 10 MB kõvaketta vaba ruum (miinimum). · MS DOS: XT PC või kõrgem, 640K RAM (DOS v5.0 või kõrgem), 7 MB vaba kõvaketta ruum (miinimum). · Norby: WiMAX teenus: mõnekümne meetri suuruse leviala asemel võimaldab traadita internetiühendust kümnete kilomeetrite tagant. WiMax on WiFist kiirem, stabiilsema sidekvaliteediga ja sobib seetõttu hästi
Protsessori seeria mõjutab vahele arvuti kiirust samuti päris oluliselt, sest erinevates prose tüüpides on kasutatud erinevaid tehnoloogiad, mis lubavad erinevaid võimalusi. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4 mille taktsagedus ulatus kuni 100 Mhz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile mille taktsagedus oli alguses 60 Mhz, kuid 94
AMD ja INTEL. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 1970. aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz. 1980. aastate alguses (1982) sai valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz. 1985. Aastal valmis esimene 32-bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 MHz. 1990. aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus ulatus kuni 66 MHz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile, mille taktsagedus oli alguses 60 MHz, kuid juba 1994
annaabi.ee 
