a. Tahke-aineosakesed üksteise lähedal b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt 4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond 9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised? a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul c. Isohoorline- 10. Teada nelja soojushulga valemit a
R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol . K) LEIDA: V=? LAHENDUS: pV=m/ RT V=mRT/p V=1 . 8,31 . 373 / (100 000 . 0,018)=1,7m3 Vastus: Veeauru tuleb 1,7m3 KORDAMINE. 1. Makroparameetrid. Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet.
T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p) p0=1,0bar d2= 4p0*V0*T/(T0*p**v) 0=1,22kg/m3 4p 0 * M 1 * 24 * T d= v=14400m/h T0 * p * * v * 0 M2/M1=24 4 * 1bar * 800kg * 24 * 673K * h * m3 d = = 1,77 m h * 293K * 1,1bar * * 13 400m * 1,22kg d=? Ül. 2.24 T1=373K =1-T3/T1=1-273-373=0,27 T3=273K q1=R*T1*ln(p2/p1) q2=R*T2*ln(p3/p2) p1=10bar T3/T2=(p3/p2) (k-1)/k=>p2=1,41bar p3=1bar q1=134 KJ/kg q2=98 KJ/kg =? q1=? q2=? Ül. 2.39. T=1273K tabelist 1273K => cp=35,914 lineaar tegelik cp=28,97+0,0106t-3,55*10-6t2=36,02 kJ/(kmol*K) =35,914*100%/36,02=0,3% cp=? =? Ül. 2.45. V=0,1 m3 tabelist cvm=20,759 kJ/kmol*K
Arvuta soojushulk, mis tuleks anda 300 grammile jääle selle sulatamiseks. 5. Leia soojushulk, mis kulub 1,5 liitri vee, mille algtemperatuur on 270K, aurustamiseks keemistemperatuuril. 6. 0,5 liitrisse vette, mille temperatuur oli 50°C, pandi 100 grammi jääd temperatuuriga -10°C. Arvuta vee temperatuur peale soojusliku tasakaalu saabumist. (V:27,46°C?) 7. Kui palju soojust vabaneb 1,5 kg veeauru jahtumisel, mille algtemperatuur on 373K, jääks, mille temperatuur on 260K. 8. Leia vajalik masuudi kogus, mille põletamisel saaks normaalrõhul muuta auruks üks tonn vett algtemperatuuriga 4C. Soojendamise kasutegur on 65%. Masuudi kütteväärtus on 40MJ/kg. 9I füüsika (11) 12.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Lk.39-48 1.Arvuta soojushulk, mis kulub 50 grammi eetri aurustamiseks
, . 16. -. 10° 2÷4 . Vt2=Vt1*(t2-t1)/10, Vt1- t1 (t2>t1); Vt2- t2; . (=2...4) : T1=373K; T2=25°C=298K; V1=2,5 ; V2=2,5*298/373=2 Vt2=Vt1 * 2 (50-30) / 10= Vt1*8 7. . , 17. 2CO(g)+O2(g)2CO2(g); CO 2; O2 1; , . (Na=6,021023) 3; V=kCCO2CO2 : Mr(N2)=2*14=28/; n(N2)=m/Mr=25/28=0,89; n 18. (%) =n*Na=0,89*6,021023=5,375*1023 , 100 ( 100 ). 8. -
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi
suvalisel temperatuuril. Tavaliselt on tabelites toodud H0 25°C juures, kui pole märgitud teisiti. Entalpia muut füüsikaliste protsesside korral Faasilise ülemineku soojusefekt entalpiamuut üleminekul ühest faasist teise. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol -1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St. sublimatsioonisoojus on soojus, mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) N: C(grafiit)C(g) Hsub (298K) = +716,68 kJ mol -1 Keemilise reaktsiooni entalpia
temperatuuril. Tavaliselt on tabelites toodud H0 25°C juures, kui pole märgitud teisiti. Entalpia muut füüsikaliste protsesside korral Faasilise ülemineku soojusefekt entalpiamuut üleminekul ühest faasist teise. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol-1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St. sublimatsioonisoojus on soojus, mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) N: C(grafiit)C(g) Hsub (298K) = +716,68 kJ mol-1 Keemilise reaktsiooni entalpia
annaabi.ee 
