9.a , 17075200 2 4000 , 10000 (5642 ) 5410 . : e e (371020 2) (30510 2), (1637 ) 145,2 . (2002) , ,
mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi "Zolotoje Koltso". Venemaa järved Venemaaal on üle nelja miljoni järve. Enamus neist asub riigi loode osas. Venemaa suurim järv on Kaspia meri (371020 km2) . Teisel kohal on lõunaVenemaal asuv Baikali järv(30510 km2), mis on ka maailma sügavaim järv ja milles on üks viiendik maailma magevee varudest. Usk Vene Õigeusu Kirik ehk Moskva patriarhaat on õigeusu kirikute hulka kuuluv kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile . Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud, kes kuuluvad Vene Õigeusu Kirikusse. Venemaal elab üle 160 rahvuse
Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need
Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. (lisa2) KLIIMA On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma
Mäe kõrgus on 3650 m. Tseget asub Elbruse jalamilt vaid mõne kilomeetri kaugusel. Tsegeti rasked rajad on populaarsed mäesuusatajate hulgas. Suusahooaeg kestab detsembrist aprilli keskpaigani. · Avatsa on tegevvulkaan Aasias Kamtsatka poolsaarel. Vulkaani kõrgus on 2741 meetrit. VENEMAA JÕED JA JÄRVED Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-
Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa kliima Venemaa ulatub Ida-Euroopast Ida-Aasiani. Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või
annaabi.ee 
