Pinnal on näha heledamaid alasid (terakesed) - graanulid. Tumedamatest alades on mõnes piirkonnas suured päikeselaigud, mille hulk on tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev)
Peaaegu kohe pärast tekkimist läbis universum lühikese inflatsioonifaasi. Kuum universum · Ühe sajandiksekundimöödudes oli temperatuur umbes 100 miljardit kraadi. Sellisel temperatuuril said eksisteerida ainult kiirgus ja elementaarosakesed. · Esimese kolme minuti järel oli temperatuur universumi laienemise tõttu langenud miljardi kraadini. Tekkisid esimesed duteeriumi- ja heeliumituumad · Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus universumi temperatuur 3500K, kus elektronid ja tuumad said ühineda H ja He aatomiteks -> foonkiirgus eraldub ainest. Kuuma universumi ajajärgul kujunes nähtamatu aine. Läbipaistev universum · Jätkus universumi jahtumine ja paisumine ka relikfoon ,,jahtus ja laienes" · Suurenes nähtamatu aine mõju · Algas universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine · Esijalgu tekkisid õhukesed tihedamad kihid, mis lõikudes moodustasid keerulise kärgstruktuuri
Erineva spektriklassi tähti tähistatakse suurtähtedega: O, B, A, F, G, K, M O – sinised, kõige kuumemad (pinnatemp. 25 000 … 50 000K) tähed, koosnevad peamiselt ioniseeritud vesinikust A – sinakasvalged, pinnatemperatuuriga 7500 … 11 000K (spektris H, He ja ioniseeritud Ca) – Veega, Siirius G – kollased 5000 … 6000K (tugevad Ca, K, Fe jpt metallid, H nõrk) – sellesse spektriklassi kuulub Päike M – punased, kõige „külmemad“ (2000 … 3500K) tähed – spektris keerulisemate ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned Tähti uurides avastati, et nende spektrijooned on võrreldes Maal tekkivate samade ainete spektritega nihkunud pikemalainelisemaks – tegu on Doppleri efektist tuleneva punanihkega. Teatavasti sõltub kiiratava laine lainepikkus laineallika liikumiskiirusest ja liikumissuunast vaatleja suhtes. Kui allikas läheneb, siis tajume laineid lühemalainelisena, kui kaugeneb, siis pikemalainelisena
) t=10-32s à ülikuumas ja tihedas massis tekivad kvargid (T=1028K; d=10-34m) t=10-5s à „kvargisupis“ hakkavad tekkima kvark-kolmikud – prootonid ja neutronid (T=1012K; d=10-4m) t=3000 a à „elementaarosakeste supis“ hakkavad tekkima neutraalsed aatomid, Universum muutub kiirgusele läbipaistvaks (T=1000K; d=10-2m) t=300 000 a à „ürgaine“ koguneb rakuseintesse – tekib Universumi kärgstruktuur (T=3500K) t=200 mln a à hakkavad tekkima tähed ja galaktikad (T=27K) Universumi praegust vanust hinnatakse ca 14 miljardile aastale, keskmine temperatuur 2,7K, (nähtava osa) läbimõõt 93 mlrd valgusaastat. NB! Universumi väga varajases staadiumis toimunud arengu kirjeldamiseks on kasutusele võetud „inflatsioonilise arengu etapp“ – see on 48 ajavahemik, mille jooksul Suures Paugus tekkinud ruum paisus valguse kiirusest kiiremini,
annaabi.ee 
