Traditsiooniline turundus Suhteturundus Klassikaline arusaam -- eraettevõtjad on (eelkõige) konkurendid. Ajaline kestus Lühiajaline Pikaajaline Turunduse korraldus Turunduskompleks -- 4P Vastasmõju -- 30R Kaasaegses paradigmas on muutunud ettevõtete jm organisatsioonide vaheliste suhete käsitlus. Bengtsson jt (2000) Olulisim kvaliteedi mõõde Tehniline kvaliteet Funktsionaalne kvaliteet eristavad nelja tüüpi suhteid:
on kõik 4P-d oma võimalustega. Suhteturunduse – peamiseks märksõnaks on partnerlus. Eesmärgiks on luua vastastikku pikaajalisi kasulikke suhteid oma põhiliste partneritega – tarbijate, hankijate, vahendajate ning teiste turuosalistega , et luua ning säilitada ärisuhet. Suhteturundus on turundus suhete ja suhtevõrgustike kaudu ning nende interaktsioon/koostoime. Suhteturundus teeb ettepaneku keskenduda 4P asemel 30R-le (relationship), mis hõlmab ettevõtte kõikvõimalikke suhteid alates tarbijatest ja lõpetades õigusaktidega. Väärtuspõhine turundus – juhtimisprotsess, mis maksimeerib omanikele tulu konkurentsieelise loomise ja väärtuslike klientidega suhete arendamise kaudu. Väärtuspõhise käsitluse järgi vaadeldakse turundust kui investeeringut, mitte kulu. Väärtuspõhine käsitlus aitab põhjendada
tööjõu piirprodukt MPL korrutatud tooteühiku hinnaga p võrdub töötajale makstava palgaga w 21. Teiste tingimuste samaks jäädes (ceteris paribus) toob interssimäära tõus kaasa: investeerimiskaupade nõutava koguse vähenemise 22. Kui kasutatav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine on 3500 rahaühikut, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud on 800 rü, siis rahvamajanduse sääst võrdub -500 rü 23. Olgu investeerimisfunktsioon I=1000 - 30r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Lisaks eeldame, et nominaalne intressimäär on 6% ja inflatsioonimäär on 10%. Seega investeeringute arvuline suurus on 1120 24. Fiskaalpoliitika mõjude analüüsil peame eeldama, et tarbimiskulutused, investeeringud ja intressimäärad on endogeensed muutujad 25.Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub