Briti vs Ameerika 1920ndate alguse antropoloogia: Ameerikas keskenduti kultuurile kuidas kultuurilised väärtused mõjutavad indiviidi käitumist; rõhk kultuuril kui väärtussüsteemil, suurem huvi indiviidi vastu, kuidas kultuurilised praktikad mõjutavad indiviidi iseloomu ja käitumist Suurbritannias keskenduti ühiskonnale, ühiskonnaetnograafiad, institutsioonide uurimine, indiviid vähemoluline; ühiskonna struktuuri ja selle liikme suhe 30ndateks olid Briti ja Ameerika antropoloogia liikunud väga erinevatesse suundadesse Ameerika antropoloogia 20. saj alguses Franz Boas (1858-1942): Andis kuju Ameerika antropoloogiale Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas, Ckark'i ülikoolos Määras 4 ala (nelja välja süsteem), millega antropoloogia peaks tegelema: o Lingvistiline o Füüsiline-bioloogiline o Arheoloogiline
- Kommunistlik Partei, Parteisid rohkelt , künnis 2 % , parlament võrdlemisi killustunud ja rohkelt erinevate parteidega esindatud. Puudub väga selgelt domineeriv pol jõud vähemalt Weimari Vabariigi alguskümnenditel , järk-järgult hakkab osutama sellele, et keisririigist pärit jõud ennast ei õigusta ja 30 a alguses kus NSDAP tõuseb pol juhtivaks jõuks uue parteina, mis on vanast pärandist rikkumata. Vasaktiib muutub radikaalseks ja radikaliseerumine toob 30ndateks kaasa täitevvõimu otsuste ja ettepanekute vastu. Natsid ja kommunistid hääletavad koos selleks, et vanema põlvkonna parteisid maha suruda.Taganjärele Weimari Vabariik on saanud endale külge äärmiselt negatiivse kuvandi. Natsid kinnistasid jõuliselt Weimari neg kuvandit , nende käsitluses näitas Weimari Vabariik selgelt, kuidas Lääne Lib ideede rakendamine saksamaal toob kaasa pol kaose ja riigi allakäigu . II levinud tees oli väide, et Weimari Vabariik langes suure depressiooni
Mälk sattus sõja järel Rootsi ja hakkab seal Eesti pagulaste kultuurielus olulist rolli mängima. Tegutseb edasi ka kirjanikuna, Mälk sureb Rootsis aastal 1987. Looming Seletused Mälgu fenomenile: 1) Mälk on 1930ndateks aastateks leiab selle aineala, mida ta tunneb. Tänu sellele tekib kindlus ja retseptsioonitõus. Kui rõhutatakse aineala, siis peetakse silmas seda, et ta hakkab kirjutama pikemaid ja lühemaid rannajutte. (Saaremaaga seotud motiivid) 2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal realistliku olustikukirjanduse ja teisalt romantilise elukäsitluse vahel. Mälk osutub olema maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel. 1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal õhus oli. 1935 "Õitsev meri" 1936 "Rannajutud"
annaabi.ee 
