rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? 6
20ndate meiginäide ClaraBow 3.2 1930ndad Sellel kümnendil peeti meikimist kohustuslikuks. Nii jumestusvahendeid kui ka kosmeetikatooteid kasutati ohtralt. 1933. aastal algas lauvärvide tööstuslik tootmine ja 1939ndal valmistati esimene veekindel ripsmetuss. Laienes värvivalik ning hakati kokku sobitama huulepulkade ja küünelakkide toone. Sel ajastul tarvitati kosmeetika- tooteid suurtes kogustes. 1930ndate eeskujuks olid filmidiivad GretaGarbo ja MarleneDietrich. 30ndaist inspireeritud meigi tegemiseks: 1. Kulmud teha pikkadeks ja kitsasteks ning kulmuvahe kitkuda laiemaks. 2. Varjutada sarnaaluseid. 3. Ripsmetele kleepida kunstripsmeid. 4. Huulevärviks valida tumedam huulepulk, veini- ja marjapunased toonid, ploomi, musta kohvi värv. 5. Huuled kujundada väiksemateks ning huuletipud teha teravamaks. 6. Rõhutada tugevalt kulmuluud. Joonis 8. MarleneDietrich (1901-1992) Joonis 9. GretaGarbo (1905-1990) 3.3 1940ndad
rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. Teadusharu iseseisvumisel Eestis (19. sajandi lõpul) sai alguse rahvakultuuri jaotamine kahe teadusala vahel:
annaabi.ee 
