Omanik investeeris Ubuntu loomisele 10 miljonit USA dollarit. 12. märtsil 2009 loodi vajalikud toetavad elemendid, et saaks tekkida Kolmanda partei haldus paneel. Mark Shuttleworth (sündinud 18. September 1973) Uusim versioon ( 11.20 Oneiric Ocelot ) ilmus 13 oktoober 2011 Ubuntu 14.04 kasutusvõimalus nutitelefonides tekkis 9. jaanuaril 2012 Miinimum nõuded Server Desktop Protsessor(x86) koos i686 seadmega 300MHz 700MHz Mälu RAM 128MiB 384MiB Kõvaketta vabaruum 1GiB 5GiB Resolutsioon 640×480 1024×768 Kubuntu Edubuntu Xubuntu UbuntuStudio Mythbuntu Lubuntu Cobuntu Runtu Sabily Gobuntu XUbuntu UbuntuStudio Lubuntu Cobuntu Runtu Sabily Gobuntu Kasutatud materjaalid Www.Google.ee Wiki.ubuntu.com En.wikipedia.org www.livinginternet.com Www.Linux
Nt. T= (voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 0,02 s ehk 20ms järel) 8. 9. Elektromagneetiline võnkumine on laengu, voolutugevuse ja pinge perioodiline muutumine. Kui elektriväli ja magnetväli samaaegselt perioodiliselt muutuvad nimetatakse seda elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10. Võnkering on kondensaatorit (C) ja induktiivpooli (L) sisaldav vooluring, kus tekitatakse elektromagnetvõnkumine. (kasut. raadiosagedusliku 30kHz-300MHz filtrina) Võnkeringis muundub kondensaatori energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. 11. Thomsoni valem ütleb, et võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sellega saab arvutada perioodi või sagedust. T= 2 T[S]-periood L[H]- induktiivsus C[F]- elektrimahtuvus 12. Elektromagnetlaineks nim. ruumis lainena levivat elektromagnetvälja (elektrivälja+magnetväli)
1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedu uletus kuni 250 Mhz. AMD protsessorid: AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995 ja praegusel momendil Intelile suur konkurent. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 100Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Millist protsessorit oma koduarvutis kasutada
Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud
firmadel AMD ja VIA. Vaja läheb ka AGP-d toetavat opsüsteemi, milleks on näiteks Windows 95 versioon OSR2.1. Lisaks peab olema installeeritud Microsoft DirectX 5.0 ja Inteli AGP draiver VGARTD.VDX. PCI ja AGP kiiruste võrdlemiseks kasutasime ATI XPERT@Play videokaarte, millest on olemas nii PCI kui ka AGP versioon. Meie poolt kasutatud eksemplaridel oli kummalgi 4MB videomälu. Emaplaat oli Intel AL440LX 300MHz taktsagedusega Pentium II protsessoriga ja 64MB SDRAM mäluga. Kaadrisagedus oli alati 85Hz. Saadud tulemused on esitatud järgmistes tabelites: Lahutus 1024 X 768 1024 X 768 Värve 64K 16,7M Liides PCI AGP PCI AGP Business Graphics WinMark 97 121 121 91,6 93,1
annaabi.ee 
