hektari päikesepaneelide tootlus 1.6 GWh energiat aastas. Eesti-Vene "kontrolljoone" lähedusse, mis kulgeb Peipsit mööda 124 kilomeetrit, saab püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal, Osmussaare ja Tahkuna neeme vahelisel Angeli madalal, on võimalik kaldast 10 km kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh. Kauguse tõttu kaldast tõuseb märgatavalt tuuleparkide tootlus ning väheneb mõju elukeskkonnale. Kogu Eesti keskmise päevase elektrivajaduse saaks katta 300 kaasaegse, täiskoormusel töötava tuuleturbiiniga. Eurodirektiivide järgi tuleks Narva elektrijaamades praegusel kujul kivipõletamine lõpetada aastaks 2016. Selle asemel, et 15 miljardi krooni eest Narva elektrijaamadesse uued
Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava (joonis 3.1.). Selle konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Arvmõõtkava suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Plaan, so. maapinna väiksemate osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutis horisontaaltasandil. Kaart, so. maapinna suuremate osade (riigid, mandrid) vastava kartograafilise projektsiooni kohaselt vähendatud moonutatud kujutis. Topograaflised kaardid jaotatakse: 1. suuremõõtkavalised: 1:10 000, 1: 25 000, 1:50 000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:100 000, 1:200 000 3. väikesemõõtkavalised: 1:500 000, 1:1 000 000 Plaanid jaotatakse: 1. väikesemõõtkavalised: 1:10 000, 1:5000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:2000 3
Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu. Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest. Kaardid - mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 ) - suur moonutus Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus - peale kantakse väiksed detailid
annaabi.ee 
