=1∙ 10−7 pH= -log (110-7)= 7 Neist sooladest on enam hüdrolüüsunud CH3COONH4 Katse 2. Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vet sademe tekkeni. Lisada tümbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni 1. Hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H2O 2Sb(OH)3 + 3Cl2 Sb(OH)3 + HCl Sb(OH)2Cl + H2O Sade kaob, kuna Sb(OH)3 ja HCl reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend. Katse 3. 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? 1. Vastavad reaktsiooni võrrandid: eraldub CO2 Na2CO3 + H2O NaOH + H2O + CO2 Al2(SO4)3 + NaOH Al(OH)3 + Na2SO4 2
CH3COONH4 nõrk alus, nõrk happe Kv 1*10 -14 = (1 - ) = -5 -5 (1 - ) = 0,55 *10 -2 (1 - ) K alus * K hape 1,8 *10 *1,8 *10 = 0,55 *10 -2 (1 - ) = 0,55 *10 -2 - 0,55 *10 -2 1,0055= 0,55 *10 -2 =0,0055 K hape * K v 1,8 *10 -5 *1*10 -14 [H+]= = = 1*10-7 K alus 1,8 *10 -5 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob sest, et Sb(OH)3 soolhape reageerimisega tekkib lahustuv komlepsühend Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 H2O+NH4Cl+mplahus sai punaseks Seda on endotermiline protsess, pH<7 Järeldus Selles laboratorses töös uurin tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus, kui happe on aktiivne siis reaktsioon metalliga(antud juhul tsingiga) voolab kiiremini, tasakaalu
Cu2+ + S2- CuS must sade CdSO4 + H2S CdS + H2SO4 Cd + S2- CdS 2+ kollane sade Hg(NO3)2 + H2S HgS + 2HNO3 Hg2+ + S2- HgS punane sade 2SbCl3 + 3H2S Sb2S3 + 6HCl 2Sb3+ + 3S2- Sb2S3 hallikas sade Katseklaasidesse, kus sadet ei tekkinud, lisati 2M ammoniaagi vesilahust. Aluselises keskkonnas tekkis sade MnSO4 + (NH4)2S MnS + (NH4)2SO4 Mn2+ + S2- MnS NiSO4 + (NH4)2S NiS + (NH4)2SO4 Ni2+ + S2- NiS
1,0055= 0,55 *10 =0,0055 1,8 *10 -5 *1*10 -14 = [H+]= 1,8 *10 -5 1*10-7 pH=7 Kõige enam on hüdrolüüsunud Na2CO3 . 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga. Indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 pH= 6 ning Na2CO3 pH= 10 3.Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob, sest Sb(OH)3 ja soolhappe reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend 4. 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisada sama palju Na2CO3 lahust. Soojendada. Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 Lahuses on Al(OH)3 sade ja eraldub CO2 5. Katseklaasi valada 4-5 ml vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka mp-d. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni.
Al2(SO4)3 indikaatori värv jäi samaks, seega pH = 6,0 Na2CO3 indikaator värvus sinkaks, seega pH = 10,0 3. Valada kuiva katseklaasi (küsida õppejõult) mõned tilgad SbCl 3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH) 2Cl teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob. 4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid
Mn2+ + S2-→ MnS↓ b) NiSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel NiSO4 + (NH4)2S → NiS↓+ (NH4)2SO4 Ni2+ + S2-→ NiS↓ c) CuSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel CuSO4 + H2S → CuS↓+ H2SO4 Cu2+ + S2-→ CuS↓ d) CdSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel CdSO4+H2S → CdS↓+ H2SO4 Cd2+ + S2-→ CdS↓ e) Hg(NO3)2 lahusele TAA lahuse lisamisel Hg(NO3)2 + H2S → HgS↓+ 2HNO3 Hg2++S2- → HgS↓ f) SbCl3 lahusele TAA lahuse lisamisel 2SbCl3 + 3H2S → Sb2S3 ↓+6HCl 2Sb3++ 3S2- → Sb2S3 ↓ Mis on põhjuseks, et osa sulfiide sadeneb happelises, osa aluselises keskkonnas? Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25). Aluselises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on suurem kui 10-28. Sellist sulfiidide sademete tekke sõltuvust keskkonna happelisusest kasutatakse katioonide kvalitatiivsel analüüsil katioonide jagamiseks rühmadesse
annaabi.ee 
