2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3)sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S Kui tekib sadenev sool, siis ei pea tekkiv hape olema nõrgem ega lenduvam. 4)sool + SOOL = uus sool + uus sool(üks ) (reageerivad soolad peavad olema vees lahustuvad) NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl 5) karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel CaCO3 = CaO + CO2 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2 2Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2 + O2 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 + O2 Soolade saamine 1) Hape + metall =sool+H2 2) Hape+aluseline oksiid =sool+H2O 3) Hape + alus =sool+H2O 4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall 8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool
(vees lahustuvad) 4. sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (vees lahust.) ERAND! Väga aktiivsed metallid reageerivad eelistatult soola vesilahuses oleva veega, andes leelise ja see omakorda võib reageerida soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + ZnCL2 + 2H2O = Zn(OH)2 + 2NaCl + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 5. karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2 CaCO3 = CaO + CO22Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2 + O2 lubjakivi põletatud lubi 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 + O2 Soolade saamine: 1. hape + metall = sool + H2 2. hape + aluseline oksiid = sool + H2O 3. hape + alus = sool + H2O 4. hape + sool = sool + hape 5. alus happeline oksiid = sool + H2O 6. leelis + sool = sool + alus () 7. sool + metall = sool + metall 8. sool + sool = sool + sool () 9. aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 10.metall + mittemetall = sool
Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. 500 ºC 800 ºC 335 ºC 2NaNO3 2NaNO2 + O2 4NaNO3 2Na2O + 2N2 + 5O2 2KNO3 2KNO2 + O2 Kuna üheks saaduseks on alati hapnik, siis on neid aineid põhiliselt juba iidsetest aegadest alates kasutatud erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamisel. Õiges vahekorras võetud kaaliumnitraadi, väävli ja söe segu nimetatakse mustaks püssirohuks, mis oli väga pikka aega üheks peamiseks ja tähtsaimaks lõhkeaineks. Must püssirohi olevat leiutatud Hiinas juba 6. sajandil e.Kr.
ainevah etu s s a a d u s e n a eritub kohe peal e tekkimist . 7 Nitraadid : kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad; kõrgemal tol tugevad oksüdeerijad. Kuumutamisel nitraadid lagunevad,olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 2NaNO2 + O2 ; 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 2CuO + 4NO2 + O2; 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid:2AgNO3 2Ag + 2NO2 + O2; Lämmastikushape HNO2 ,nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad nitritid. Looduses levinud elutähtis element: valkude komponent, üks kolmest taimede põhi toiteelemendist; Anorg. Lämmastikuühendid: väga mitmekesised, toodetakse suurtes kogustes, Mõned loodusl
AuCl3 + Cl- + H+ → H[AuCl4] tetraklorokuld(III)vesinikhape Plaatinaga tekib analoogselt H2[PtCl6] Nitraadid kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad - kõrgemal to-l tugevad oksüdeerijad Kuumutamisel nitraadid lagunevad, olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest erinevalt: 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 → 2NaNO2 + O2 naatriumnitrit 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 → 2CuO + 4NO2 + O2 vask(II)oksiid 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid: 2AgNO3 → 2Ag + 2NO2 + O2 Lämmastikushape HNO2 nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad – nitritid laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O peamised kasutatavad soolad: NaNO2, KNO2 laboris, toidulisanditena, org. sünteesis 3.14.3
annaabi.ee 
