alampiirini. o Batüaal - iseloomustab vee aeglane liikumine, veetemperatuuri aeglased muutused. Ei ole peaaegu üldse valgust, seega puuduvad ka taimed. Batüaali fauna on suhteliselt liigirikas, kuid isenditevaene ning koosneb peamiselt selgrootutest ja kaladest. Läänemeres batüaali ei esine. o Abüssal iseloomulik on ülisuur rõhk, temperatuur püsivalt 0-2kraadi, vesi liigub väga aeglaselt, soolsus ühtlane 34,7-34,9 promilli, päikesevalgust ja taimi ei ole. Loomi siiski leidub, omapäeane ürgne fauna. Abüssal kitsamas tähenduses; Ultraabüssal ehk hadaal sügavus üle 6000m, vastab süvikute põhjale. Läänemeres puudub. Valgusvööndid maailmameres Eufotiline valgustatud. Düsfootiline vähese valgusega. Afootiline ilma valguseta.
Protseduuri käigus on keelatud köhimine, sügavalt hingamine ja liigutamine, kuna sellega võib kaasneda kopsu-vigastus. Proovimaterjal tuleb tuua kohe laborisse peale võtmist. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik. Materjali koaguleerumise vältimiseks võib lisada hepariini. Vedelik kogutakse vastavalt vajadusele mitmesse steriilsesse 50 ml katsutisse. Pleuravedelik säilib toatemperatuuril 30 minutit erinevateks uuringuteks. +2kraadi kuni 8+ kraadi juures sõltuvalt uuringust, mida on vaja teha, võib materjal säilida kas päeva või ainult 3 tundi5. Astsiidivedelik Astsiidiks nimetatakse patoloogilist vedeliku kogunemist peritoneaalõõnes. Astsiidiga patsientidel esineb üldjuhul tõsine maksahaigus, mis põhjustab rõhu tõusu maksaveresoontes ja madalat albumiini taset.6 Mitmed erinevad häired võivad samuti põhjustada astsiiti nagu
Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused 5 kiiruse suurenemised, ja kõik kiirused on ühtlased, kuni nad kestavad, ning suuremad kui alguses. Galileo alustas sellesama ideega, kuid pidi selle peagi kõrvale heitma. 1604. aastal mõtles ta välja viisi, kuidas kiirenduse korral reaalset kiirsut mõõta. Sel eesmärgil laskis ta paigalseisval kuulil väga ettevaatlikult kaldpinnalt (vähem kui 2kraadi) alla veereda ja märkis kuuli asukohad võrdsete ajavahemike järel üles, mõõtes aega poolesekundiliste taktide kaupa. Vahemaid mõõdeti millimeetrites, mille põhjal Galiloe leidis seaduspärasuse, et üksteisele järgnevad laskumiskiirused järgivad paarituid numbreid 1, 3, 5, 7, ... ja vahemaade summa lähtepunktist mõõtes vastab numbrile 1, 4, 9, 16, ..., mis andis talle vaba langemise seaduse: et
annaabi.ee 
