Keemia Alused ehk hüdroksiidid. E(OH) E metalliioon (pos. laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad lagunevad vastav...
i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O q. magneesiumkarbonaadi lagunemine MgCO₃=> MgO+ CO₂ 11.Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid? c. liitiumkloriid, Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid. Väävelhape ja kaltsiumsulfiid--- H₂SO₄+ K₂S => H₂S + K₂SO₄
Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vaseplekk 6 Vasktraat Reaktsioonid 1) Metall + Mittemetall 2Cu + O2 2CuO 2) Metall + Hape Cu + H2SO4 X 3) Metall + Vesi 2Cu + 2H2O 2CuOH + H2 4)Metall + Sool Fe + CuSo4FeSO4+Cu Cu + FeSo4 X Kasutatud kirjandus: 1) http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Vask 3) http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fvask_evelin.htm 4) http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm 5) www.annaabi.com 7
Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + - Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade + - 2+ - + - 2+ - 2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi Kuumutamisel ei lagune enamik I A rühma metallide hüdroksiide. 3+ - tº III -II + - tº I -II 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O 2CuOH Cu2O + H2O Soolade keemilised omadused 1) sool + metall uus sool + uus metall ALUSEKS PINGERIDA! Reageeriv metall reageerib selle lahustuva soolaga, milles olev metall on pingerea alusel reageerivast metallist vähem aktiivsem. Kui soolas olev metall on reageerivast metallist aktiivsem, siis reaktsiooni ei toimu. Kui pingerea alusel reaktsioon toimub, ent sool on mittelahustuv, siis reaktsiooni samuti ei toimu. (Reageeriv metall on üksikult olev metall
74. Alkoholid: · Vaskglütseraadi saamine: Etanoolig aei teki- sisaldab ainult 1 OH rühma, glütserool aga 3. · Alkohol oksüdeerub kõige pealt ALDEHÜÜDIKS ja siis KARBOKSÜÜLHAPPEKS! · Alkoholaadi saamine: CH3CH2OH + Na = CH3CH2ONa + H2 (naatriumetanolaat) · Booraksi test: metanool põleb rohelise leegiga värvuse annab trimetüülboraat 75. Oksoühendid: · Aldehüüdid on tugecad redutseerijad. RCHO + 2 Cu(OH)2 = RCOOH + 2CuOH + H2O CuOH = Cu2O + H2O · Hõbepeeglireaktsioon: Algul sadestub AgNO3 lahusest leelise (NaOH) toimel must Ag2O: 2 AgNO3 + 2 NaOH Ag2O + 2 NaNO3 + H2O- 76. Ag2O sade lahustub NH3 toimel: Ag2O + NH3 + H2O 2 [Ag(NH3)2]OH 77. Aldehüüd kui tugev redutseerija sadestab lahusest metallilise hõbeda: MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS? 78. Karboksüülühendid: · Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed.
Pb(OH)2↓ + 2NaOH → Na2[Pb(OH)4] – naatriumtetrahüdroksiidoplumbaat(II) Al(OH)3 + NaOH → Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksiidoaluminaat Ammiinkomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NH3*H2O lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus: Zn(OH)2↓ + 6NH4OH → 6H2O + [Zn(NH3)6](OH)2 – heksaammiintsinkhüdroksiid Cu2+ + NH4OH → CuOH+↓ + NH4+ 2CuOH+ + 2NH4+ + 6 NH4OH → 8H2O + 2[Cu(NH3)4]2+ - tetraammiinvask(2+)ioon CoOH+ + 7 NH4OH → NH4+ + 6H2O + [Co(NH3)6](OH)2 – heksaammiinkoobalt(II)hüdroksiid Ni(OH)2↓ + 4 NH4OH → + 4H2O + [Ni(NH3)4](OH)2 – tetraammiinnikkel((II)hüdroksiid Tabel 1. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katioon Sademe värv Muutus konts. Muutus konts. Metalliioon NaOH lisamisel NH3*H2O + NH3*H2O
annaabi.ee 
