augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia,
jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis. 1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123) II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead
Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes NSVL süüdistused, et Eesti ei suuda end kaitsta Moskvasse nõuti kaubanduslepingut allkirjastama Selter (välisminister), nõuti vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist NSVL lennukid Eesti õhuruumi, laevad Soome lahes Olukorrast Eesti välissaadikuid ei informeeritud Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06
Poola läänealad lülitas Berliin Suur-Saksamaa koosseisu, Varssavi ja Krakovi ümbrusest moodustati nn kindralkubermang, kuhu hakati küüditama Suur-Saksamaaga liidetud alade poolakaid. (3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja) NSVLiidu laienemine. NSVL tegi Balti riikidele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõik kolm järele. Lepingud sõlmiti Eestiga 28sept, Lätiga 5.okt, Leeduga 10.okt 1939a. Selle järgi tuli Eestisse ja Lätisse paigutada kummassegi 25 000 ja Leedusse 20 000 punaarmeelast. Vägede sissemarss algas otkoobri teasel poolel. Balti riikide valitsusel polnud mingit võimalust kontrollida, kui palju Nõukogude sõjaväelasi tegelikult tuli. Lepingute järgi võisid nad Baltikumi jääda max 15 aastaks. Talvesõda Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta
annaabi.ee 
