Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ja Kosovo.Põhjast läheb piir koos Serbia riigiga 62km,loodes koos Kosovo riigiga 159km,Bulgaariaga idas läheb piir 148km,Kreekaga lõunas 228km ja Albaaniaga läänes läheb piir 151km. 11.Riigikaart.
Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis (püramiid) www.census.gov/ipc/www/idb/ Sündimuskordaja on 11,92 promilli ja suremuskordaja 8,87 promilli.
Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m) Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid. Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt, tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud. Nafta ja maagaas.
Veles, Ohrid, Gostivar, Stip, Strumica(3) 2.5 Rahvastik linnades Linnades elab 59% rahvastikust.(15) 2.6 Linnade paiknemine Linnad on kujunenud sinna sellepärast, et seal on soodsamad tingimused inimtegevuseks, seal on vesi lähedal, ja pinnamood sobiv.(2,15) 3. Pinnamood 3.1 Riigi pinnamoe iseloomustus Makedooni pinnamoes on valdavad keskmiselt kõrged (1300-2300m) järskude nõlvadega pangasmäed. Kõrgeimad on Korabi mäed(läänepiiril; riigi kõrgeim tipp Golem Korab, 2764m), Sar planina (loodepiiril; kuni 2748m), Baba mäed(lõunaosas; kuni 2600m) ja Jakupica mäed (keskosas; kuni 2540m). Mägesid eraldavad tektoonilised nõod(Pelagonija, Skopje, Polog) ja sügavad orud(Vardar, Bregalnica, Strumica). Tähtsaim org on kogu riiki loodest kagusse läbiv Vardari org, mille kaudu pääseb Balkani ps-e põhjaosast Egeuse mere äärde. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritud.(3,14) 3.2 Maavärinad ja vulkaanipursked Makedoonias on sageli maavärinaid
raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. (32) 5.3 Albaania Pindala: 28700 km2 Rahvaarv: 3544841 Pealinn: Tirana Riigikeel: albaania keel Rahaühik: lek (27 lk 128) Albaania on riik Balkani poolsaare lääneosas, Aadria mere rannikul. Ligi 40% riigi territooriumist asub madalamal kui 300m (Aadria mere rannikumadalik). 30% asub kõrgemal kui 1000m. Albaania kõrgeim koht asub Korabi massiivil, 2764m. Iseloomulik on kõrgvööndilidus. (27 lk 128) 21 Rannikul valitseb vahemereline kliima, mis talvel on küllaltki niiske. Mägedes sajab talvel rohkesti vihma või lund. Rannikualadel tuleb aastas sademeid keskmiselt 1000-1800mm ning keskmine temperatuur on juulis 24-25 oC, jaanuaris 4-9 oC. Mägedes sajab aastas keskmiselt 2000-2500mm ning temperatuur võib langeda isegi kuni 20 oC. (27 lk 128)
annaabi.ee 
