toatemperatuurilt (20C) sulamistemperatuurini? 2. Kui palju soojust kulub 250 grammi tina sulatamiseks? 3. Jää algtemperatuur on (miinus) -20 kraadi. Kui palju soojust läheb vaja, et tõsta temperatuur (pluss) +20 kraadini. Jääd on üks kilogramm. 4. Jää algtemperatuur on (miinus) -15C. Arvuta soojushulk, mis tuleks anda 300 grammile jääle selle sulatamiseks. 5. Leia soojushulk, mis kulub 1,5 liitri vee, mille algtemperatuur on 270K, aurustamiseks keemistemperatuuril. 6. 0,5 liitrisse vette, mille temperatuur oli 50°C, pandi 100 grammi jääd temperatuuriga -10°C. Arvuta vee temperatuur peale soojusliku tasakaalu saabumist. (V:27,46°C?) 7. Kui palju soojust vabaneb 1,5 kg veeauru jahtumisel, mille algtemperatuur on 373K, jääks, mille temperatuur on 260K. 8. Leia vajalik masuudi kogus, mille põletamisel saaks normaalrõhul muuta auruks üks tonn vett algtemperatuuriga 4C
et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29. plahvatuslikud ained: maht(%) alumine sisaldus ja ülemine sisaldus. Atsetoon 2-13, bensiin 1-7, dikloroetaan 2,7-12,8, metüülatsetaat 2,2-15,5, etanool 3,3-19, dietüüleeter 1-40, tärpentiin 0,8. 30.CH4 omadused: Värvitu gaas põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O. Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena; Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks nn
täisarvud. NT: 2H2+O2=2H2O (2:1:2 -> mahuühikud) 1.7 Avogadro seadus. Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l. 1.8 Aatom ja molekul. Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt.
P V nb nRT V2 a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi; b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala. 32. Atmosfääri koostis. 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500-1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). 7 NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused).
annaabi.ee 
