b) katseklaasi pandi Zn graanul Zn pinnale vasekihti ei tekkinud, kuna kompleksühendi püsivuse tõttu ei suutnud Zn vaske ühendist välja tõrjuda 2.3 Kahte katseklaasi valati ~1 ml 0,2M NiSO4 lahust a) lisati tilkhaaval 0,2M NaOH lahust b) lisati tilkhaaval 6M NH3H2O vesilahust Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisati 1 tilk AgNO3 lahust Lisati ~3 ml küllastunud NaCl lahust 3.2 a) katseklaasi pandi mõned Co(NO3)26H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni tekkis lillakas lahus b) lisati NaCl kristalle NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks 2 c) loksutati kuni NaCl lahustumiseni, lisati ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisati tilkhaaval 0,25M KI lahust Lisati tahket KI 3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisati 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Lisati tahket KI 3.5
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli erinevate kompleksühendite saamine laboris ning kompleksühenditega katsete tegemine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, pipetid, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: FeNH4(SO4)2, NH4SCN, NaOH, BaCl2, K2[Fe(CN)6], Cd(CH3COO)2, CuSO4, NH3H2O, NH4Cl, Zn, NiSO4, NaCl, AgNO3, Co(NO3)26H2O, atsetoon, destilleeritud vesi, NaCl, Bi(NO3)3, KI, KI (tahke), Pb(NO3)2, Na2SO4, CH3COONa, Na2SO3, Al2(SO4)3, ZnSO4, K4[Fe(CN)6], FeCl3, FeSO4, H2SO4, Na2HPO4, HNO3, (NH4)2MoO4 Töö käik Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Valasin kolme katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendasin saadud lahust elektripliidil.
moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2, Co3C). Co reageerimisel lahjendatud H2So4, HNO3 ja HCl happega tekivad vastavad koobalt(III) soolad, mida on lahusest võimalik eraldada punase värvusega kristallhüdraatidena (CoSo47H2O, Co(NO3)26H2O, CoCl26H2O). HF hape koobaltisse ei toimi. Kasutamine 75% Co maailmatoodangust kulub sulamite ja eriteraste saamiseks. Esimeseks Co-sulamiks oli stelliit (1910.a) Co-W-Cr sulam, mis sai nimetuse poleeritud pinna heleda läike tõttu (stella lad. k. täht). Stelliit on korrosiooni- ja kulumiskindel ning suure kõvadusega, sellest valmistatakse lõiketerasid. Vitallium (Co Cr Ni Mo- sulam) on kõrgel temperatuuril
kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat · 2. konts. H2SO4 oksüdeerijat kasutades. · 3. KHT reaktiiv: Ag2SO4 lahus kontsentreeritud H2SO4-s · 4. ferroiinindikaator · 5. 0,25 N (M) Mohri soola [Fe(NH4)2(SO4)26H2O] lahus (tiitrida iga kord) Oksüdeerumise saadused on enamasti CO2, vesi, jt · keetmine 2 h (148°C) lihtsad anorgaanilised ühendid. Tavaliselt kasutatakse oksüdeerijana kromaate ja permanganaate (permanganaatne hapnikutarve). KHT määramiseks keedetakse proovi väävelhappes 148°C juures, kuhu lisatakse tugevaid oksüdante. Oksüdeerija võib olla K2Cr2O7, KMnO4, K2S2O8.
annaabi.ee 
