Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"230kg" - 3 õppematerjali

Vaheseinad
28
ppt

Vaheseinad

100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
128 allalaadimist
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

1) kohtkindlad 2) teisaldatavad: a) voldikseinad b) lükandseinad Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest ­vaheseinaplaatidest,tellistest, väikeplokkidestc) puit-või terassõrestikseintena 45. Telliskonstruktsioonis vaheseinad. Tellistest vaheseinad laotakse pool-kivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4-kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistlus-kihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad -45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi-või segamördil M25...50. 77 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2-kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui

Ehitus → Eelarvestamine
238 allalaadimist
Taimekasvatus
22
doc

Taimekasvatus

Esim v kord varakevade pärast rohukasvu algust ja järgm korraad pärast rohu teist või kolmandat karjatamist. Kult karjamaade puhul peab arvest, et ühe korraga antava N kogus leetunud muldadel ei tohiks olla üle 50 kg ja teistel mitte üle 70 kg/ha. Väetamisest karjatamiseni peab olema vahe 15-20 päeva. Niidetavad rohumaadel N v normid, sõlt taime liigist ja taime kasutamise sagedusest. Aarebasesamale 130-230kg jaot 2-3 ossa. Ohtetule lustele 150-280kg jaot 2-3 ossa. Päideroog 160-320kg jaot 2 ossa. Roogaruhein 180-300kg jaot 2-3 ossa. Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised ­ neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult

Ühiskond → Önoloogia
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun