Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m Filipiini meri 4108m 10 265m Ohhoota meri 821m 3521m Kariibi meri 2429m 7680m (võõr)keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud
4. Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² .Mere mõõtmed on, umbes 600 miili (960 km) põhjast lõunasse ja umbes 435 miili (700 km) idast läände. 5. Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia
Lisa1). Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks. Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab ,,Must meri". Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse
Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² . 5.Sügavus Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6.Soolsus Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, kesmiselt 32. . Kollane meri on suhteliselt hästi ühenduses ookeani veega. Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab aastas umbes 500 mm ja aasta keskmine temperatuur umber 10-15 kraadi,seetõttu ,ei jõua vesi nii
annaabi.ee 
