Rukki realiseerimisega seotud kulud olid 0.10 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): 1. rukki tootmisomahind = 3520 kr/2200 kg=1,6 kr/kg 2. rukki täisomahind = 1,6 kr/kg + 0,10 kr/kg = 1,7 kr/kg 3. ettevõtte kasum rukki müügist =1,80 kr/kg 1,70 kr/kg=0,10 kr/kg 0,10 kr/kg * 20000kg=2000 kr 4. kasum keskmiselt 1ha kohta =2000kr/ 10ha=200 kr/ha 5. kattetulu =3960 kr-2000kr=1960 kr 1,8 kr/kg*2200kg=3960 kr /ha 6. kulurentaablus =0,10 kr/kg : 1,7 kr/kg*100= 5,88% 2000kr/ 34000kr (20000*1,7)*100=5,88% 7. käiberentaablus =0,10 kr/kg : 1,8 kr/kg *100=5,56% 8. kaubalisus =20000kg/22000kg*100=90,01% Ülesanne 3 Ettevõte kasvatas 10 hektaril otra. Odra keskmine saak hektarilt oli 2500 kg. Kogu odra saagist 20 000 kg müüdi hinnaga 1.50 kr/kg, ülejäänud saagist läks 2800 kg loomasöödaks ja 2200 kg jäeti seemneks
segude lubatud tsemendi sisaldus. Mördid *kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne. *ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi: -tsement,lubi,kips,savi,kukersiit jms mördid -harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda.
lisandeid jne). Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört - peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente (vesinik, liitium, boor jne) sisaldavaid aineid. Täiteaineteta mördid - koosnevad peamiselt sideainest ja veest. Vähesel määral võivad nad sisaldada veel väga peent täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse vuugitäitena plaatimistöödel, krohvi parandamiseks (kipsi taigen), tehismarmori
Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente (vesinik, liitium, boor jne) sisaldavaid aineid. Täiteaineteta mördid koosnevad peamiselt sideainest ja veest. Vähesel määral võivad nad sisaldada veel väga peent täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse
..200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. Tihedus on enamikel plastmassidel 900...1500kg/m3, harva kuni 2200kg/m3. Vahtplastide tihedus on 20...200kg/m3. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad (ületavad puidu tugevust). Kõiga sagedamini kontrollitakse plastmassidel paindetugevust. Kõvadus sõltub samuti vaigust ja täitematerjalist. See võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega
annaabi.ee 
