Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik, tema kõrvale teised pereliikmed
Territoorium võis olla 200-300 km2 suur. Uus muististe liik, mis pronksiajal esines oli vanimad põllujäänused, mida on võimalik jätta siis, kui tegeletakse põlispõllundusega. Kõige vanemad põlispõllud on leitud Tallinna lähedalt Saha-Loo'lt ja need on dateeritud aastasse 935 eKr. Põlispõllundus on Eestis umbes 3000 aastat vana. Leitud on märke maapinnal põldudest. Rajatud põllud kannavad nimetust balti põllud, kus korrapära puudub. Tegemist oli põllulappidega 20x20m, põllupeenrasse oli laotud põllu kündmisel saadud kivid, mis võis olla u 3-4m lai ning 20cm kõrge. Hiljem tulevad kasutusele keldipõllud, kus on oluline korrapära. Balti põldudel kasvatati eeskätt nisu ja otra. Põllulappe künti härgadega. Kolmandat liiki muistised on kivikirstkalmed. Ilmuvad maapealsed hauad. Kividest laotud kirst, sinna kirstu on asetatud peaga põhja suunas laip, kirstu ümber on laotud kivist ring,
leitud, ilmselt maeti nendesse tähtsamaid inimesi (kujunev ülikkond). Teiste puhul vb kasutati põletusmatust. Kõige tuntum kivikirstkalmete koht on Jõelähtmel, seal tegemist mitmekümne kivikirstkalmega. Kolmas oluline kinnismuistis pronksiajal on vanimad põllujäänused. Asuvad Tallinna lähedal Saha-Lool, on kuskil 935 eKr ja neid põlde on nimetatud Balti põldudeks, neid iseloomustab ebakorrapärasus Põhja-Eesti pinnas paene, põllud mitte suured (20x20m), kuna seda künti siis tuli kivi järjest maapinnast välja, põllul ümberringi põllupeenrale olid laotud kivid, tekkis väike madal müür mis lai 3-4m ja kõrge 30cm. Neljas kinnismuistis lohukivid. Neid Eesti aladelt leitud umbes 1800. Suur kivi, mille sisse on raiutud väike lohk, mille sügavus võib olla -1cm, läbimõõt -10cm. Need tehtud inimese poolt, enaasti kivil 1-2 lohku. Nende põhjuseks pakutud erinevaid oletusi, kindlat pole. Kuna
annaabi.ee 
