Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale perekasvatamise ka kohustus meeste töid teha. Sõjajärgsete perioodide erinevuseks oli aga see, et Esimese maailmasõja järel levisid ühiskonnas peamiselt demokraatlikud ideaalid, rahvas uskus tõsimeeli demokraatia toimimisse
võimalustelt. Nad olid sõltumatud. Neid tekkis kiirelt ja palju. Suurem osa olid väikekodandlikud provintsitaidlejad, aga oli ka uuenduslikke truppe, kes eelistasid Euroopa draamast innustunud noori autoreid. Kuulsaks said eriti kaks truppi: · 1914 Washington Square Players Theatre Guild · 1915 1929 Provincetown Players trupi avangardsus seisnes autori tahte järgimises. Ekspressionism sai ameerika draama suureks mõjutajaks alates 20nendate teisest poolest, eelkõige mõjutas saksa ekspressionism. Iseloomulik on skemaatilisus, mis oli sihilik ja loomulik, otsitakse üldisi seaduspärasusi ja välditakse isiklikku ainukordsust. Ekspressionistlik draama ei olnud lugemisdraama, ekspressionismid kasutasid moodsa lavatehnika kõiki võimalusi. Ameerika draama kaudseks mõjutajaks on ka Strindbergi unenäolised näidendid. Kaks suurt mõjutajat veel:
1653. aastal määratakse ta Toleda kiriku peapreestriks, kuninga pihiisaks saab ta 1663. aastal. Philipp IV sureb 1664. aastal ja siis Calderon tõmbub õukonna elust tagasi. Ülejäänud 15 aastat veedab tagasihoidlikult, üldsusega seob see, et talle kuulub erandlik õigus kirjutada autosakramentaale. Temalt telliti näidendeid see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2. II periood: 1620nendate lõpust alates, iseseisev looming, audraamad ja travestiad, meelelahutuslikud näidendid. Tekib oma temaatika ja esteetika, käekiri hakkab välja joonistuma. 3. III periood: sünged 1640nendad, filosoofia problemaatika. Jumalik komöödia vaimulikud draamad, ilmalikel süseedel põhinesid (autosakramentaalidest sel põhjusel erines). 4. IV periood: 1651. aastast, autosakramentaalid ja õukonnadraamad.
annaabi.ee 
