Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...
1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Montreali protokolli jõustumisest alates on riigid hakanud vähendama kahjulike ainete võimalikku sattumist õhku. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/osooniaugud.html http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=2&cts=1331232167482&ved=0CC gQFjAB&url=http%3A%2F%2Fminugeoabi.wikispaces.com%2Ffile%2Fview %2F5_Osoon.ppt&ei=ov1YT6ORM4Wg0QW424TsDQ&usg=AFQjCNElN5EkAkj_ MskNhfJ0cV4M5RyIrw&sig2=ekqYeRPmc1KGAHCPGT7lMQ http://kooliained.onepagefree.com/? id=9102&onepagefree=ffa0b6e3cf2819d376579299d4d9699e http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3kaitse_valisoigus.htm
Robert Rivik Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale 04.02.10 Me saame reisida ja tegeleda kaubavahetusega tänu liiklusele, see on meile kasuks, kuid kas see on hea ka keskkonnale? Selleks, et liiklus saaks toimida on vaja energiat, selle energia saame mootoritest. On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad. Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel, säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes loodusressursid looduse enda vastu tööle. Väga palju liigeldakse sellepärast, et inimesed pole piisavalt leidlikud ja ei kasuta loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse...
........................................................... 5 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine ................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus: http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#Kasvuhooneefekt%20ja %20kliima%20soojenemine http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/index.html http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/krbestumine.html http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%9Cldinfo http://www.rps.psu.edu/probing/graphics/earth2.jpg http://users.emt.ee/~meelis.luiks/album/slides/66%20-%20Iguazu%20-%20m%C3%BCrisev %20vesi.jpg http://www.envir.ee/kliima/files/c/0/0/0/6.bmp http://www.envir.ee/kliima/?menu=1&lang=est&cpg=9 9
linnastumisest. Kirjutatud oli ka saastamisest ja tarbimisest. Sisukord · Populatsiooni kasvamise ajalugu · Rahvaarv 20-21 sajandil · Kuidas rahvaarv mõjutab loodust · Looduslikkude ressursside vähenemine · Loodusliku keskkonna mõjutamine · Linnastumine Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Overpopulation#Cities · http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed %20keskkonnaprobleemid/koloogiline_kriis.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Population_growth Lisad
neegrid, kes varem elasid poolrändava eluviisiga küttide-korilastena. Nad olid hämmastavalt hästi kohanenud kõrbe ja poolkõrbe vaese loodusega ning oskasid igalt poolt vett hankida. Levinuimad kõrbeloomad ja -taimed: kõrberebane, skorpion, varaan, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjaskakk, lõgismadu, kaktuserähn, kilpkonn, joosuapuu, datlipalmid, aaloepuu, hiidkaktus. Kasutatud kirjandus: · ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/krbestumine · http://www.miksike.ee/documents/main...did/korbed.htm · www.postimees.ee/170605/lisad/teadus · www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond · Tiit Rummo, Geograafia 8. klassile, kirjastus "Avita", Tallinn, 1998
seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=63 (15.03.2011). 11. Arengukava - [WWW] URL http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1097479/Microsoft+Wo rd+-+Uurimist%F6%F6+LEM+arengukava+koostamiseks+2010-2020.pdf (07.07.2009). 12. Veepuudus maailmas süveneb - [WWW] URL http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-7469/Veepuudus-maailmas-s %C3%BCveneb (16.03.2010). 13. Globaalse soojenemise tagajärjed - [WWW] URL http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed %20keskkonnaprobleemid/globaalse_soojenemise_tagajrjed.html 14. Osoonikihi hõrenemine - [WWW] URL minugeoabi.wikispaces.com/file/view/5_Osoon.ppt (18.12.2005). 19
annaabi.ee 
