2 500 66 42 660 420 2 400 53 33 662,5 412,5 Keskmine 674,4 414,4 Järeldus: Erinevad filtrid filtreerivad erinevat värvi valguseid. Boyle Mariotte`i seaduse kontollimine 1. Vähendan õhuruumala süstlas 20cm3 5cm3ni. Joonestan isotermi. Ruumala Rõhk 20 cm3 103 kPa 15 cm3 135 kPa 10 cm3 197,4 kPa 5 cm3 232,4 kPa 2. Suurendan õhuruumala 3cm3 20cm3 ni. Joonestan isotermi. Ruumala Rõhk 3 cm3 104,5 kPa 5 cm3 66 kPa 10 cm3 35,5 kPa 15 cm3 24 kPa 20 cm3 17,8 kPa 3. Leian teoreetilise ja tegeliku rõhu suhte P1V1 = P2V2 P1V1/V2 = P2 P1 = 103 kPa = 103000Pa
Töö eesmärk: Pöörduva reaktsiooni FeCl3 + NH4SCN (FeNCS)Cl2 + NH4Cl (raud(III)kloriid+ammooniumtsüanaadi vahel) näitel vaadelda, kuidas lahuse värvus sõltub ühendite kontsentratsioonist. Jälgida keemilise tasakaalu nihkumist kas saaduste või lähteainete suunas, arvestades, et FeCl3 on punane ja (FeNCS)Cl2 on punane. Reaktiivid: FeCl3 raud(III)kloriid NH4SCN ammooniumtsüaniid Töö käik: Keeduklaasi valada 20cm3 destilleeritud vett ning lisada 1 tilk küllastunud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus korralikult segada ja jagada võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgida muutusi ning selgitada välja kummale poole nihkub tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisada 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Jälgida
1mol-1mol m2=1,45g kaltsiumkarbonaat+vesinikkloriidhape=>kaltsiumkloriid+vesi+süsinikdioksiid m3=1,53g C=n/V V=n/C n=m/M C1=0,5M M(CaCO3) = 40 + 12 + 3 16 = 100g/mol C2=1,0M n=0,015mol/100g/molx2=0,03mol C3=1,5M V1=0,03mol/0,5M=0,06=60cm3 Leida: V2=0,03mol/1,0M=0,03=30cm3 V1=? V3=0,03mol/1,5M=0,02=20cm3 V2=? V3=? 8. Mõõtsin eelnevalt arvutatud ruumala vesinikkloriidhappe 0.5M, 1.0M ja 1.5M lahust 9. Valasin mõõdetud 0.5M vesinikkloriidhappe lahuse portselankaussi nr1 ja käivitasin stopperi reaktsiooniaja mõõtmiseks 10. Reaktsiooni käigus eemaldasin reageerivalt ainelt vahtu, et paremini näha reaktsiooni. 11. Segasin plastik lusikaga ja metallnoaga, et reaktsiooni kiirendada, sest meil polnud terve päev aega. 12
(raud(III)kloriid+ammooniumtsüanaadi vahel) näitel vaadelda, kuidas lahuse värvus sõltub ühendite kontsentratsioonist. Jälgida keemilise tasakaalu nihkumist, kas saaduste või lähteainete suunas, arvestades, et FeCl3 on punane ja (FeNCS)Cl2 on punane. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, katseklaasid Kasutatud reaktiivid: H2O, küllastunud raud(III)kloriid- FeCl3, küllastunud amooniumtsüaniid- NH4SCN, tahke ammooniumkloriid Töö käik: Keeduklaasi valati 20cm3 destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastunud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus segati korralikult ja jagati võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jäeti võrdluseks. Teise katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummale poole nihkus tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Jälgiti
Töö eesmärk: Ainete konsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule, Pöörduva reaktsiooni näitena vaatleme reaktsiooni raud(III)kloriidi ja ammooniumtiosüanaadi vahel: FeCl3 + NH4SCN <=> [FeNCS]Cl2 + NH4Cl Mille puhul tekib punase värvusega isotsüannaatkompleks. Lahuse punase värvuse tegevus oleneb tekkinud ühendi konsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse tegevuse muutumise järgi. Töö Käik: Keeduklaasi valada 20cm3 destilleeritud vet ning lisada 1 tilk küllastatud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Saadud punane lahus korralikult segada ja jagada võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2 kuni 3 tilka küllastatud raud(III)kloriidi lahust. Mida võib seejuures tähele panna? Kummas suuna tasakaal nihkub? Kolmandasse katseklaasi lisada 2- 3 tilka küllastatud ammooniumtsüanaadi lahust. Mida
annaabi.ee 
