lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500 aastat, aga võib leiduda ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, mis aitab pikki põuaaegu üle elada. Neil on väga tugev koor, kaitseks tulekahju vastu. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse isegi elamutena. (Kõige rohkem leidub aafrika ja austraalia savannides)
· Kui panna pudelid ja purgid, mida visatakse Inglismaal ära iga aasta otsotsaga kokku , ulataks see rivi Kuuni ja tagasi. Jäätmete laguaja pikkused looduses: · Paber 2,5 kuud · · Apelsinikoored 6 kuud · Piimapakid (tetra) 5 aastat · Sigaretikonid 12 aastat · Plastkott 1020 aastat · Mähkmed (Pampers) 75 aastat · Konservikarbid 100 aastat · Õllepurgid 200500 aastat Kompseerimine. Oma majas elavatel inimestel tasuks kõik lagunduvad köögijäätmed koguda kaanega suletavasse mahutisse, mis tühjendatakse vähemalt kordpaar nädalas kompostihunnikusse. Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu, kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid.
ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320 m kõrgusi luiteid
1 1 2 s x2 = xi2 n xi - x B = (10 2 5 + 15 2 7 + 20 2 9 + 25 2 52 + 30 2 19 + 35 2 8) - 24,85 2 = n 100 65075 = - 24,85 2 = 650,75 - 617,523 = 33,228 . 100 1 1 2 s y2 = y i2 n yi - y B = (20 2 6 + 30 2 8 + 40 2 50 + 50 2 17 + 60 2 19) - 43,5 2 = n 100 200500 = - 43,5 2 = 2005 - 1892,25 = 112,75 . 100 B ( x) = s x2 = 33,328 = 5,764 . B ( y ) = s y2 = 112,75 = 10,618 . r = n x - nx = 113100 - 100 24,85 43,5 = 0,817 . n ( ) ( ) 100 24,85 43,50 , y x 10,618 - 43,5 = 0,817 ( - 24,85) . 5,764