Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu. Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd
kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla. 2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami. Maavärin ei olnud katastroofiline kuna hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21. mail aset leidnud maavärin Alzeerias, mis oli vaid 6,8 magnituudi. Hukkunuid oli 2266 ning vigastatuid oli 10261. Üle 180000 inimese kaotas kodu ning rohkem kui 43500 hoonet oli kahjustunud või hävinud
tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Peale selle kandis brauser veel mitmeid nimesid, kuni 9. novembril 2004 anti välja esimene stabiilne versioon. Selleks ajaks oli see tõlgitud juba 31 keelde. Seda brauserit arendab Mozilla Corporation ja tavakodanikud. Safari Safari veebibrauser on välja töötatud Apple Inc. poolt Mac OS X operatsioonisüsteemidele. Esimene beta versioon väljastati 7. Jaanuaril 2003ndal aastal. Nüüd saavad seda alla laadida ka Windowsi kasutajad, kuna 11. Juunil 2007ndal aastal anti välja versioon, mis toetab ka Windows operatsioonisüsteeme. Opera Selle brauseri töötas välja 1994jandal aastal Norra firma Telenor. Praegu haldab seda Opera Software. Toetab Windows, Mac OS X, Linux, Free BSD ja Solaris (kuni versioonini 10.1) operatsioonisüsteeme. See on üks populaarseimaid veebilehitsejaid mobiiltelefonidele. Statistika
annaabi.ee 
